Köln soovib olümpiamänge: enamus Kölni elanikest toetustaotlus!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Enamik Kölni elanikest toetab 2036. aasta olümpiataotlust. 19. aprilliks planeeritud rahvahääletus, taristut hinnatud skeptiliselt.

Mehrheit der Kölner unterstützt Olympiabewerbung 2036. Bürgerentscheid am 19. April geplant, Infrastruktur skeptisch bewertet.
Enamik Kölni elanikest toetab 2036. aasta olümpiataotlust. 19. aprilliks planeeritud rahvahääletus, taristut hinnatud skeptiliselt.

Köln soovib olümpiamänge: enamus Kölni elanikest toetustaotlus!

Arutelu Kölni võimaliku kandideerimise üle olümpiamängudele kogub hoogu. Forsa praegune uuring, mis viidi läbi ettevõtte nimel Kölni linn-Anzeiger samuti Ekspress, näitab, et selge enamus Kölni elanikest pooldab mängude korraldamist. Umbes 57 protsenti küsitletutest toetab ideed viia mängud Kölni aastatel 2036, 2040 või 2044, samas kui 36 protsenti on selle vastu.

Eriti kõrge on heakskiit CDU (66 protsenti) ja SPD (58 protsenti) toetajate seas. Seevastu vasakpoolsed ja AfD on skeptilised, 55 protsenti ja 54 protsenti lükkavad selle tagasi. See küsitlus toimub huvitaval ajal, kuna Nordrhein-Westfaleni liidumaa kantselei koordineerib projekti „Reini ja Ruhri olümpiamängud”. Konkurentsi on ka teistest linnadest, nagu München, Berliin ja Hamburg.

Kodanike osalus ja skeptilisus

Uus linnapea Torsten Burmester toetab olümpiataotlust ja soovib Kölni katedraali rohkem planeerida. 19. aprilliks kavandatav rahvahääletus on mõeldud kodanike kaasamiseks otsustusprotsessi, kuigi kuupäev on alles uurimisel. Küsitluse kohaselt pole aga 64 protsenti Kölni elanikest valmis taotluse üle peetavates aruteludes osalema.

Selge skeptilisus valitseb ka olümpiamängude olemasoleva infrastruktuuri suhtes, 60 protsenti küsitluses osalejatest väljendas selles kahtlust. Lisaks lükkab linna rahalise kaasamise tagasi 53 protsenti, selle poolt aga vaid 39 protsenti. Isegi kui olümpiataotlust toetatakse, tekib küsimus, kui realistlik on elluviimine nii kriitilisi hääli silmas pidades.

Kandideerimiseks on pikk tee

Idee viia olümpiamängud Reini ja Ruhri äärde ei ole uus ja selle ajalugu ulatub aastakümnete taha. Katse tuua mängud 2003. aastal Düsseldorfi nurjus Leipzigi tõttu. Algatuse “Rhein Ruhr City” käivitas Michael Mronz 2016. aastal eesmärgiga tuua 2028. aasta mängud Saksamaale.

Saksamaa pole ainus konkurent. Rahvusvaheline taotlejate väli on tugev, sellised riigid nagu India ja Katar klassifitseerivad 2036. aasta võimalused ägedateks. Eksperdid näevad reaalsemaid võimalusi 2040. või 2044. aasta olümpiamängudeks. Võimalike algatuste hulgas, mida Saksamaa Olümpiaspordi Konföderatsioon (DOSB) kaalub, on fookuses neli piirkonda – Berliini, Hamburgi, Müncheni ja Reini-Ruhri piirkond. Samuti on oluline poliitiline toetus ja vaja on sihtomavalitsuste linnavolinike heakskiitu.

DOSB on teatanud, et edendab rohkem kodanike dialooge ja asjaomaste rühmade osalemist, et elanikkonna meeleolust paremini aru saada. Sellegipoolest on elanike mure kõrgete kulude ja elukalliduse tõusust tingitud võimaliku sotsiaalse ümberasustamise pärast tuntav. Rakenduse tee on seetõttu täis ebakindlust ja väljakutseid.

Müncheni referendumiga 26. oktoobril on peatselt ees veel üks oluline samm, mis võib potentsiaalselt mõjutada kogu kohaldamisolukorda. Endiselt on põnev näha, kuidas arenevad lähikuudel olümpiakonkursi arengud ja kas Kölni elanikud toetavad lõpuks seda ambitsioonikat plaani laialdaselt.