Trump kavandab Ukraina jaoks Patrioti süsteeme: kas see toob rahu?

Trump kavandab Ukraina jaoks Patrioti süsteeme: kas see toob rahu?

USA president Donald Trump plaanib praeguses geopoliitilises olukorras müüa oma relvasüsteemid Patriot Euroopa Liidule, et toetada Ukrainat. See samm tehti ajal, mil Ukraina väed taotlevad üha enam sõjalist abi Venemaa raskete rünnakute, sealhulgas droonide ja rakettide tule korral. Teave alates Kölni raadio teatas, et Trump esitleb müüki kui kiireloomulist ärivõimalust. Üksikasju selle kohta, millised riigid Patrioti süsteemide eest maksma hakkavad, pole veel avalikustatud.

Trump teatas esmaspäevaks kohtumisest NATO peasekretäri Mark Rutte'iga. Samal päeval soovib ta teha avalduse ka oma Venemaa-poliitika kohta. Väidetavalt otsib Ukraina oma õhutõrjele suuremat toetust, et tõrjuda Vene armee jätkuvaid rünnakuid. Ohud on eriti märgatavad Kiievis, kuna linn on viimasel ajal olnud Venemaa sagedaste droonirünnakute sihtmärgiks FNP teatatud.

Strateegiline sõjaline abi Ukrainale

Lisaks USA toetusele on Saksamaa kinnitanud, et toetab Ukrainat kahe Patrioti kaitsesüsteemiga. Kantsler Friedrich Merz teatas sellest algatusest Rooma visiidi ajal. Saksamaa on juba võtnud endale kohustuse anda ulatuslikku sõjalist abi, kokku umbes 28 miljardi euro eest alates konflikti algusest. See abi hõlmab rahalisi vahendeid relvatarnete jaoks, samuti Bundeswehri varude materjale, nt föderaalvalitsus suhtleb.

Kogu toetuspakett sisaldab muuhulgas soomustatud lahingumasinaid, õhutõrjesüsteeme ja suurtükiväge. Saksamaa on juba andnud sõjalist väljaõpet enam kui 10 000 Ukraina sõdurile ja kavatseb tarnida täiendavaid materjale. See juhtub taustal, et Venemaa ei võta sihikule mitte ainult Ukraina sõjalisi sihtmärke, vaid ei säästa ka tsiviilrajatisi, näiteks Harkivis asuvat sünnitusmaja. Hiljutised teated kinnitavad, et nendes rünnakutes on tõelisi inimohvreid.

Olukord eesotsas

Vene Föderatsioon jätkab massiliste rünnakute läbiviimist Kiievi vastu, põhjustades laastavat kahju. Droonirünnakus tabati kliinikut, mis veelgi süvendas pingeid. Seejärel alustas Ukraina laiaulatuslikku vasturünnakut ja võttis sihikule Venemaa kaitsetööstuse. Nende endi ütluste kohaselt suutsid nad tabada ja edukalt kinni pidada ka arvukaid Venemaa õhutõrjedroone.

Rahvusvaheline üldsus on olukorra halvenemise pärast mures ja hoiatab edasise eskaleerumise eest. "Tahteliste koalitsiooni" ambitsioonikad plaanid, mis sooviks luua kuni 50 000 sõduriga Euroopa rahuvalvejõud, näitavad paljude riikide valmisolekut Ukraina konfliktis aktiivselt kaasa lüüa. Vahepeal on paavst Leo XIV pakkunud oma valmisolekut verevalamise peatamiseks vahendada.

Järgmised päevad ja nädalad on otsustava tähtsusega, kuna Ukraina tugineb oma suveräänsuse ja julgeoleku tagamisel jätkuvalt rahvusvahelisele toetusele.