Kohutav relvajuhtum Minneapolise katoliku koolis
Minneapolise katoliku kooli relvajuhtum: teave ohvrite, neile reageerimise ja relvade kasutamise kohta Ameerika Ühendriikides.

Kohutav relvajuhtum Minneapolise katoliku koolis
Minnesota osariigis Minneapolise katoliku koolis toimus täna traagiline tulistamisjuhtum. Täpse olukorra üksikasjad on veel ebamäärased, kuid sündmuste kokkuvõte on šokeeriv. USA praegune president Donald Trump teatas juhtunust oma platvormil Truth Social ja kohalikud võimud on valvel. Kuberner Tim Walz kirjeldas juhtumeid kui "kohutavat vägivallategu" ja väljendas X pärast sügavat muret, kuigi ta ei suutnud anda selget teavet vigastatute arvu või seisundi kohta. Ka teistes aruannetes öeldakse, et kahtlustatav on surnud, mis ainult lisab asjaolude kurbust. Õnneks teatas Minneapolise linn, et otsest ohtu elanikkonnale ei ole, mis on selles hämaras olukorras vähemalt väike lootuskiir.
Mida see ühiskonna jaoks tähendab? Juhtum rõhutab relvavägivalla murettekitavat tegelikkust Ameerika Ühendriikides. Riigi relvaohvreid dokumenteeriva relvavägivalla arhiivi andmetel on 2023. aasta mai alguse seisuga hukkunud juba 14 181 relva. Väga murettekitav osa neist surmajuhtumitest – üle 8000 – oli tingitud enesetapust, ülejäänud aga mõrva, tapmise või juhusliku tulistamise ohvrid. Võrdlus Saksamaaga on rabav: seal registreeris föderaalne kriminaalpolitsei amet 2022. aastal vaid 2236 mõrva, tapmise või tapmise juhtumit nõudmisel. USA-s on seevastu üle 120 eratulirelva 100 elaniku kohta – veel üks viide kahe riigi relvaseaduste ja relvakultuuri tohututest erinevustest.
Relvavägivalla kontekst
Miks sellised juhtumid muutuvad üha tavalisemaks? USA erarelvade suur arv ei ole lihtsalt statistika, vaid tõsine probleem. Kaliibri või laskesageduse osas pole peaaegu mingeid piiranguid ning ründerelvad on paljudes osariikides hõlpsasti saadaval. Algatused täisautomaatsete relvade omandiõiguse piiramiseks ebaõnnestusid sageli pärast traagilisi tapatalguid nii poliitikas kui ka avalikus arvamuses. Relvakandmisõigus on sätestatud USA põhiseaduse teises muudatuses, kuid õiguslikud tõlgendused on vastuolulised.
Relvade lobby, eriti National Rifle Association (NRA) mõju on tunda olnud aastakümneid. Ülemkohus kinnitas 2008. aastal isikuõiguse erarelvaomandile, samas talus varem piiranguid. Märkamatu fakt: Alates II maailmasõjast on erarelvade omamine USA-s pidevalt kasvanud, mis on samaaegselt toonud kaasa tulirelvade surmajuhtumite kasvu. See rohkemate relvade ja vägivalla kombinatsioon tõstatab tõsiseid küsimusi ohutuse ja relvade kasutamise kohta ühiskonnas.
Sel raskel ajal peavad mõtted liikuma haigetele ja nende peredele. Iga selline juhtum tuletab meile meelde, et numbrite ja statistika taga on inimesed, kes kannatavad ja leinavad. Tee turvalisema tuleviku poole nõuab kiireid vestlusi ja lahendusi – kohe.