Mood koos sõnumiga: sunnitud adopteerimised SDV -s tähelepanu keskpunktis!

Mood koos sõnumiga: sunnitud adopteerimised SDV -s tähelepanu keskpunktis!

Berlin, Deutschland - Selle aasta Berliini moenädalal põhjustas Berliini disainer Kilian Kerner oma uue kollektsiooniga segamise, mis käsitleb tumedat peatükki Saksa ajaloos: sunnitud lapsendamised SDV -s. Saade toimus Uber-Arenas ja polnud mitte ainult silmade pidu, vaid ka ergutatud mõtlema. 80ndate ilme inspireeritud modellide ekstravagantseid rõivaid oli kaasas jube vahittorn ja monitorid, kes osutasid pealdisele "Tähelepanu, nad lahkuvad nüüd Lääne -Berliinist". Nii tahtis Kerner ühendada nii Shine kui ka õuduse oma kujundustes, näiteks Radio Köln.

Selles kollektsioonis, mis tegeleb kohustuslike lapsendamiste kõrgfaasiga, kandsid mudelid löövaid kaputeid loosungitega nagu "Kus on meie lapsed?" Ja hoidis käsikirjalisi plakatte. Eriti kipitus meesmudeli pilt, mis esitas beebinuku kareda halli ülikonnaga. Selle pildi eesmärk on visuaalselt illustreerida lapsendamisega seotud kaebusi. Kerneri ise sai sellest probleemist teada dokumentaalfilmi laste heaolu ja lapsendajate lapsendamisest ning ta soovis avalikkust selle probleemiga seotud tööga joonistada.

kohustuslike lapsendamiste poliitiline mõõde

Sunnitud lapsendamine SDV -s on näide riiklikust repressioonist. Hinnanguliselt eeldatakse umbes 10 000 juhtumit. Nende tavade oluline aspekt oli surve, mida paljud vanemad kogesid. Noorte hoolekandeamet suutis teha otsuseid ilma füüsiliste vanemate nõusolekuta, nagu on selge, kasutades Sabine ZAPFi näidet, kes maandus lastekodusse pärast seda, kui kolmandat last ei osanud teda üksikemana oodata. Deutschlandfunk Kultur teatab tema valulikust kaotusest, kuna tema bioloogiline isa võitles naasmise eest, kuid ebaõnnestus.

Emad, keda kohustuslik kasutuselevõtt mõjutas, olid tohutu surve all. Viola Greiner-Willibald teatas, et paljud naised ei julgenud repressioonide kartuses oma laste tagasivõtmise vastu seista. SDV -i perekondlik kood ei lubanud halastust ja kutsus üles kasvatama "sotsialistlikke isiksusi". “Der Spiegel” teatas juba sellest vastamata poliitikast 1975. aastal, mida ei ole edasises episoodis piisavalt töödeldud.

ülevaade fookuses

Selle loo töötlemine pole veel lõpule viidud. Bundestag küsis 2019. aastal, et lapsendamisfailid ei lubata enam hävitada ning astuti samme "keskse teabe ja paigutuse ja paigutamise agentuuri" loomiseks. Lõpptulemused ja konkreetsed meetmed on endiselt ebaselged, kuna föderaalse siseministeeriumi uuring ei tohiks lõpule viia enne 2026. aasta algust, kuna [sunnitud adopteeritud lapsed] (https://zwangsaDopted-kinder.de/aufung- von-zwangsadoptions/). Kerner ise nõuab, et mitte ainult DNA -andmebaas on üles seatud, vaid võimaldaks juurdepääsu ka mõjutatud vanemate olulistele kasutuselevõtufailidele.

Moeetenduse lõpus jäi küsimus, kui paljud kannatanud vanemad ja lapsed ootavad endiselt selgitusi ja õiglust. Inimesed, keda rööviti oma identiteedi sunniviisilise lapsendamise ja lapsed, väärivad seda töötlemist. Kilian Kerner loodab saada oma kollektsioonist läbi veel ühe kivi ja jõuab ühe aasta jooksul vähemalt kümme uut infojuhtumit. Sunniviisiliste lapsendamiste ajalugu SDV -s on lõppkokkuvõttes lugude ja väsimatu õigluse poole püüdlemise lugu.