Mood sõnumiga: sunnitud lapsendamine DDR-is tähelepanu keskpunktis!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kilian Kerner esitleb Berliini moenädalal kollektsiooni, mis käsitleb SDV sundlapsendamist ja nõuab selgitusi.

Kilian Kerner präsentiert bei der Berliner Fashion Week eine Kollektion, die DDR-Zwangsadoptionen thematisiert und fordert Aufklärung.
Kilian Kerner esitleb Berliini moenädalal kollektsiooni, mis käsitleb SDV sundlapsendamist ja nõuab selgitusi.

Mood sõnumiga: sunnitud lapsendamine DDR-is tähelepanu keskpunktis!

Berliini disainer Kilian Kerner tekitas tänavusel Berliini moenädalal kõmu oma uue kollektsiooniga, mis käsitleb Saksamaa ajaloo tumedat peatükki: sunniviisilisi lapsendamisi SDV-s. Show toimus Uber Arenal ja ei olnud ainult silmailu, vaid pani ka mõtlema. Modellide ekstravagantsete, 80ndate välimusest inspireeritud rõivaste juurde kuulus õudne vaatetorn ja monitorid, millel oli kirjas "Tähelepanu, te lahkute nüüd Lääne-Berliinist". Kerner soovis oma kujundustes ühendada nii glamuuri kui ka õudust, nagu Radio Köln teatab.

Selles kollektsioonis, mis uurib sunniviisilise lapsendamise kõrghetke, kandsid modellid pilkupüüdvaid kapuutsi, millel olid loosungid nagu "Kus on meie lapsed?" ja hoidis käes käsitsi kirjutatud plakateid. Eriti põnev oli pilt meesmodellist, kes esitles karedas hallis ülikonnas beebinukku. See pilt on mõeldud lapsendamisega seotud ebaõigluse visuaalseks illustreerimiseks. Kerner ise tekitas tundlikkust dokumentaalfilmist, mis käsitles laste heaolu ja lapsendamist SDV-s, ning soovis oma töö abil sellele teemale avalikkuse tähelepanu juhtida.

Sunniviisilise lapsendamise poliitiline mõõde

Sunniviisilised lapsendamised SDV-s on näide riiklikust repressioonist. Hinnanguliselt on juhtumite arv umbes 10 000. Nende tavade põhiaspektiks oli surve, mida paljud vanemad kogesid. Noorte hoolekandeamet võis teha otsuseid ilma sünnivanemate nõusolekuta, nagu selgub Sabine Zapfi näitel, kes sattus lastekodusse pärast seda, kui ta ei suutnud üksikemana kolmandat last sünnitada. Deutschlandfunk Kultur räägib oma valusast kaotusest, kuna tema bioloogiline isa võitles tema tagasipöördumise eest, kuid ebaõnnestus.

Sundlapsendamisest mõjutatud emad olid tohutu surve all. Viola Greiner-Willibald teatab, et paljud naised ei julgenud repressioonide kartuses vastu seista riigipoolsele laste äravõtmisele. SDV perekonnaseadustik ei halastanud ja nõudis, et lastest kasvatataks "sotsialistlikud isiksused". "Der Spiegel" andis sellest ebaõnnestunud poliitikast teada juba 1975. aastal, mida pole tänaseni piisavalt käsitletud.

Keskenduge töötlemisele

Selle loo töötlemine pole veel lõppenud. 2019. aastal kutsus Bundestag üles mitte enam hävitama lapsendamistoimikuid ning asuti meetmeid "keskse teabe- ja praktikabüroo" loomiseks. Lõplikud tulemused ja konkreetsed meetmed on endiselt ebaselged, kuna föderaalse siseministeeriumi uuring peaks valmima alles 2026. aasta alguses, nagu Zwangsadoptierte Kinder rõhutab. Kerner ise kutsub üles mitte ainult DNA andmebaasi loomisele, vaid ka mõjutatud vanematele juurdepääsu olulistele lapsendamisfailidele.

Moeetenduse lõppedes jäi õhku küsimus, kui paljud mõjutatud vanemad ja lapsed veel selgust ja õiglust ootavad. Inimesed, kellelt sunniviisilise lapsendamisega rööviti identiteet ja lapsed, väärivad seda arvestust. Kilian Kerner loodab oma kollektsiooniga järjekordse palli veerema saada ja aasta jooksul lahendada vähemalt kümme uut juhtumit. Lugu sunniviisilistest lapsendamistest SDV-s on lõppkokkuvõttes lugu kaotusest ja väsimatust õigluse tagaajamisest.