Reini häire: salapärased kaheksajalad ohustavad piirkonna kalapopulatsiooni!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Reini jões Kölni lähedal sureb üha rohkem deformeerunud angerjaid. Eksperdid hoiatavad madala veetaseme ja masinaga kokkupuutumise ohtude eest.

Immer mehr deformierte Aale sterben im Rhein bei Köln. Experten warnen vor den Gefahren durch niedrigen Wasserstand und Maschinenkontakt.
Reini jões Kölni lähedal sureb üha rohkem deformeerunud angerjaid. Eksperdid hoiatavad madala veetaseme ja masinaga kokkupuutumise ohtude eest.

Reini häire: salapärased kaheksajalad ohustavad piirkonna kalapopulatsiooni!

Üha rohkem surnud kalu, kellel on kummalised vigastused Reinil, köidavad praegu looduskaitsjate ja teadlaste tähelepanu. Eriti mõjutatud on angerjad, kelle keha on deformeerunud ja raskelt vigastatud. Need laastavad leiud, mida tuntakse "Knakaaliena", on Madalmaade ja Saksamaa vahelisi veeteid mõjutava salakavala probleemi tagajärg. Valju T Internetis Seda terminit kasutatakse Hollandis ja see viitab laastavale kahjule, mis põhjustab kalaliikidele terviseprobleeme.

Angerjate vigastused on tavaliselt tingitud kokkupõrkest laevade propellerite või hüdroelektrijaamade turbiinidega. Ines Plagemann looduskaitseorganisatsioonist NABU selgitab, et Reini madal veetase on osa sellest, kuna see piirab drastiliselt kalade elupaika. Vesi on koondunud kitsasse kanalisse, mis vähendab oluliselt loomade võimalusi nendest ohtudest pääseda. Nagu teatas , suurendab probleemi ka pumbaelektrijaamade oht WDR näitab.

Vabatahtlikud ja andmepõhised lahendused

Selle murettekitava olukorra jälgimise vastu võitlemiseks on vabatahtlikud käivitanud projekti nimega "The Rhine Connects". Projekti eesmärk on koguda usaldusväärseid andmeid, mis on aluseks kalavarude kaitsele. Abistajad kontrollivad iga kahe kuni nelja nädala järel määratud Reini jõelõike, et dokumenteerida leiud ja sisestada need keskandmebaasi. 28. juunil toimub tegevuspäev, mille raames esitletakse esimesi tulemusi ja tutvustatakse tööd uutele huvilistele, selgub infost T Internetis.

Madal veeolukord toob mängu ka teisi negatiivseid külgi. Bioloog Schneider rõhutab, et just suvised veetemperatuurid on palju kõrgemad tammidega kaetud lisajõgedes nagu Moseli ja Main, mis soodustab sinivetikate teket. Need võivad vabastada mürgiseid aineid, mis võivad olla ohtlikud mitte ainult vesiviljelusele, vaid ka inimestele. Seda on Moselli jões dokumenteeritud juba alates 2017. aastast ja see on teema, mis kerkib esile ka seoses madala veetasemega Peegel teatatud.

Need leiud näitavad, et olukord Reini jõel on midagi enamat kui lihtsalt kohalik probleem. Kalavarude kaitsmine ei ole ainult keskkonnakaitsjate mure; see mõjutab meid kõiki. Vabatahtlike kasutamine ja sihipärane andmete kogumine on sammud õiges suunas pikaajaliste lahenduste leidmiseks.