Narkodraama Bonnis: mees neelab alla 1,5 kilogrammi narkootikume!

Narkodraama Bonnis: mees neelab alla 1,5 kilogrammi narkootikume!

Teisipäeval, 28. jaanuaril toimus A3 Logebachtali puhkealal tähelepanuväärne juhtum. Kölni tolli uurimisasutuse ametnikud kontrollisid Amsterdamist Veronasse teel olnud FlixBus N 28. Reisijate hulgas pälvis ametnike tähelepanu nigeerlane oma närvilisuse ja tugeva higistamise tõttu. Narkokiirtest näitas tema kätel narkootikumide jälgi, kuid kahtlasi aineid tema riietest ega kotist esialgu ei leitud. See oli aga alles üllatava avastuse algus, nagu teatab [ksta.de](https://www.ksta.de/region/rhein-sieg-bonn/bad-honnef/bonn-kurier- swallowed-1-5-kilogramm-drogen-1063415).

Olukord eskaleerus, kui kahtlustatav ajutiselt vahistati ja viidi Köln-Kalki haiglasse röntgenuuringule. Seal avastasid arstid, et tema kõhust leiti kümneid pakendeid, mis kujutas endast ägedat ohtu tema elule. Ligikaudu 4,5 x 1,5 cm suurused pakendid sisaldasid kokku üle 1,1 kilogrammi narkootikume, peamiselt heroiini ja kokaiini. Kokku kaalusid mehe seedetraktis leiduvad võõrkehad üle 1,5 kilogrammi. Tollijuurdlusamet klassifitseeris selle koguse "rekordiliseks" ja riigiprokurör Martin Kriebisch selgitas, et tegemist pole tavalise juhtumiga. Kohtualune tunnistas, et võttis kotikesi, teadmata, mis neis on.

Süüteo taust

Mees võttis selle riskantse transpordi vastu pärast seda, kui võõras pakkus talle 2000 eurot. 1975. aastal Nigeerias sündinud teda tabas lapsena raske saatus kaotada oma vanemad. Ta elas pikka aega hariduseta juhutöölisena ja jõudis Liibüa kaudu Euroopasse pärast Vahemere ületamist 2013. aastal. Viimati elas ta koos tütre ja lapselapsega Roomas ning töötas seal pakkijana. Pärast lendu Roomast Eindhovenisse sõitis ta seejärel bussiga Amsterdami, kus ta ilmselt võttis saatusliku pakkumise vastu.

Sellised juhtumid tõstavad esile kasvavat uimastikaubandust Euroopas. Kuigi Hamburgi sadamat peetakse organiseeritud narkokaubanduse üheks peamiseks sisenemispunktiks, näitab kurjategijate taktika murettekitavat kasvu. 2022. aastal konfiskeeriti Saksamaal juba 14,4 tonni kokaiini, millest suurem osa on Hamburgis. Salakaubavedu toimub tavaliselt legaalsete kaupade konteinerite kaudu, kusjuures uimastid on sageli peidetud banaanidesse või muudesse puu- ja köögiviljasaadetistesse. Paljudes Euroopa sadamates, sealhulgas Antwerpenis, kus 2023. aastal konfiskeeriti kokku 116 tonni kokaiini, saab kontrollida vaid väikest osa sissetulevatest konteineritest, mis teeb uimastikaubanduse vastase võitluse äärmiselt keeruliseks, nagu [zdf.de](https://www.zdfheute.de/panorama/kritikitaet/drogen-schmugzol-1. aruanded.

Narkomaffia ja nende taktikad

Olukorra muudab veelgi keerulisemaks rahvusvaheline narkomaffia. Hiljutised aruanded näitavad, et vägivald uimastikaubanduses on tõusuteel ning Euroopas tegutsevad rühmitused Albaaniast, Marokost, Serbiast ja Itaaliast. Kuigi massilised narkootikumide avastused on muljetavaldavad, avastatakse ekspertide hinnangul vaid umbes 10% salakaubana toodud kokaiinist. deutschlandfunk.de andmetel on ELis ebaseadusliku kaubanduse väärtus 7,7–10,5 miljardit eurot – summa, mis motiveerib pettureid oma kaupade transportimiseks loovaid ja riskantseid meetodeid välja töötama.

Üldiselt näitab nigeerlase juhtum, et uimastiäri põhjustab laialdasi sotsiaalseid probleeme ja inimtragöödiaid, samal ajal avaldab võimudele tohutut survet ebaseaduslike ainete voo peatamiseks. Kahe- kuni 15-aastase vanglakaristuse ähvardus on vaid osa suuremast pildist, mis iseloomustab uimastikaubanduse vastast võitlust Euroopas.