Mõrvakahtlus narkoseminaril: kas see oli juhuslik ohver?
Kölnis uurib SOKO meeskond mõrvajuhtumit, mis leidis aset treeneri seminaril, kasutades uimasteid ja psühholoogilisi meetodeid.

Mõrvakahtlus narkoseminaril: kas see oli juhuslik ohver?
Kölni krimisarja “Soko Cologne” viimane osa räägib salapärasest mõrvajuhtumist, mis sai alguse treenerite seminarist. Seminaril osaleja Thilo Tengemann leitakse oma garaažist surnuna. Asjaolud on hirmutavad: ta neelas mürki läbi ühe nn narkopalli, mida seminaril jagati. Kahtlustatav toimepanija võib olla seminarijuht Hajo Hainer, kes on tuntud oma ebatavaliste meetodite, sealhulgas ravimite kasutamise poolest ravi eesmärgil. SOKO meeskonnal on jalg ukse vahele jäänud plaaniga Joonas seminarile salaja sisse hiilida, et asja põhjani jõuda. Sellest teatas ZDF.
Juhtumi taust on keeruline. Mõrva taga kahtlustatakse Hainerit, kuid politsei uurib ka Tengemanni elukaaslast Pia von Palmi ja tema venda Alfi. Kummagi puhul ei saa aga kuriteo kohta tõendeid esitada. Teine kahtlusalune on Tengemanni kolleeg Claudine Keller, kes samuti seminaril osales ja kellel võis olla motiiv, eriti oma konkurentsiolukorda silmas pidades. Jääb veel selgitada, kas Tengemann oli võib-olla täiesti juhuslik ohver, mis muudab uurimise veelgi keerulisemaks, nagu Magdeburgi klickt rõhutab.
Kas teraapia või oht?
Mõrva kontekstis tekitab juhtum ka huvitavaid küsimusi ravimite kasutamise kohta teraapias. Psühhedeelikumide kasutamisel, nagu psühhoterapeudid ajalooliselt kasutasid, on nii pooldajaid kui ka kriitikuid. Näiteks koges Yehiel De-Nur LSD-teraapia ajal intensiivseid emotsionaalseid protsesse, mis aitasid tal töödelda allasurutud mälestusi. Sellised ravimeetodid on viimastel aastakümnetel jäänud tagaplaanile, kuid muutuvad tänu uutele uuringutele taas olulisemaks, nagu teatab taz.
Teadlased on leidnud, et sellised ained nagu LSD ja psilotsübiin võivad kontrollitud keskkondades olla tõhusad vaimuhaiguste vastu. Siiski on ravimite kasutamine terapeutilises kontekstis seotud ka märkimisväärsete riskidega ning skeptitsism on Saksamaal ajaloolise tausta tõttu endiselt tugev. Seetõttu jääb küsimus, kas Hajo Haineri meetodid kujutavad endast uuenduslikku võimalust või pigem riski.
Kahtlusalused ja nende motiivid
SOKO meeskonna uurimine on ettearvamatu, sest narkopallid jaotati seminaril osalejate vahel juhuslikult. See võib täita kuriteopaiga erinevate motiivide ja kahtlustatavatega ning SOKO meeskonnal on käed-jalad tööd täis, kes üritavad asjale valgust heita.
Meeskonna tegelased, sealhulgas Lilly Funke, Matti Wagner ja Vanessa Haas, panustavad oma individuaalsete annetega, et tõeni jõuda. Kaasahaarav segu uurimistest, põnevusest ja uimastitarbimise intrigeerivast taustast psühhoteraapias viib vaatajad 3. juunil 2025 tulevas osas kaasahaaravale teekonnale.
Kokkuvõttes ei näita episood mitte ainult võitlust kuritegevusega, vaid esitab ka olulisi küsimusi uimastitarbimise eetika kohta teraapias – küsimusi, mis pole ka pärismaailmas täiesti tähtsusetud. Vaatajad võivad uudishimulikult näha, kuidas SOKO meeskond teraapia ja ohu vahelises ruumis navigeerib ning kas nad suudavad enne järgmist seminari mõrvari paljastada.