Iga kolmas euro valdadelt läheb sotsiaal- ja noortehoolekandeks!

Iga kolmas euro valdadelt läheb sotsiaal- ja noortehoolekandeks!

Praegused arvud räägivad enda eest: Saksamaa linnad ja omavalitsused investeerivad üle kolmandiku oma eelarvest sotsiaalküsimustesse ja noorte arendamisse. See areng on eriti muljetavaldav Saksa Majandusinstituudi (IW Cologne) uuringus, mis näitab, et kulutused selles valdkonnas on alates 1992. aastast kasvanud tohutult 50%. Eriti tähelepanuväärne on sotsiaalabi ja lastehoiu kasv, mis ei ole enam lihtsalt omavalitsuste eelarve väikesed aspektid, vaid kujutavad endast keskseid ülesandeid. Kölni raadio teatab, et see pole tänapäeva omavalitsustele mitte ainult väljakutse, vaid ka vajadus.

Omavalitsuste kulutuste koosseis on viimase 30 aasta jooksul oluliselt muutunud. Samal ajal kui teised valdkonnad, nagu teedeehitus või reovee ja jäätmete äravedu, vähenevad, on sotsiaalkulutused muutunud olulisemaks. Need muutused on sageli osariigi ja föderaaltasandi poliitiliste otsuste tulemus. Suure osa omavalitsuste kulutustest määravad seadusandlikud regulatsioonid nagu SGB II (põhiturvalisus), SGB VIII (laste ja noorte hoolekanne) ja SGB XII (sotsiaalabi), millel on otsene mõju omavalitsuste finantsolukorrale. Need seadused on aluseks omavalitsuste sotsiaalkuludele, mis hõlmavad erinevaid tahke nagu rahalised toetused, infrastruktuur ja teenused ning millel on nüüd eelarves alaline koht.

Pilk rahalistele väljakutsetele

Pole üllatav, et suured sotsiaalkulutused toovad paljudes linnades ja omavalitsustes kaasa eelarveprobleeme. See väljakutse on eriti suur rahaliselt nõrgemates omavalitsustes. Põhjaliku analüüsi kohaselt kasvavad kogu riigi kogukulutused noortele ja sotsiaalküsimustele pidevalt ning Föderaalse Kodanikuhariduse Agentuuri tulemused näitavad ka sotsiaalkindlustuskulude hüppelist kasvu. 2017. aastal ulatusid need ligikaudu 788 miljardi euroni, mis moodustas 57,2% riigieelarve kuludest. Bpb rõhutab, et selles struktuuris on keskne roll eelkõige sotsiaalkindlustusel, mis moodustas 621 miljardit eurot.

Sellel arengul võivad omavalitsuste rahandusele olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Seetõttu peavad paljud praegust diskursust omavalitsuste koormuse leevendamise kohta föderaalvalitsusest hädavajalikuks. Kui rahalise hüvitise nõudmine föderaal- ja kohalike omavalitsuste vahel on erakondade vahel jagatud, jääb konkreetne tegutsemisvajadus sageli tagaplaanile. Seni puudub ühtne lähenemine omavalitsustele sotsiaalkoormuse katmiseks vajalike rahaliste vahendite tagamisel. Pilk piirkondlikele erinevustele näitab, et näiteks Nordrhein-Westfalenis ja Hessenis katavad omavalitsused sotsiaalkulutustest kõige suurema osa – 85 protsenti –, samas kui Tüüringi liidumaa on kõige väiksem – 38 protsenti. Vikipeedia teeb need erinevused selgeks.

Kokkuvõttes ei ole omavalitsuste sotsiaalkulutused ainult eelarve küsimus, vaid ka linnade ja kogukondade ees seisvate sotsiaalsete prioriteetide ja väljakutsete avaldus. Uuringud näitavad, et need investeeringud on sotsiaalselt olulise tähtsusega ja näitavad samas vajadust leida omavalitsustele vajalikku leevendust. Tugev märk aegadel, mil sotsiaalne integratsioon ja laste eest hoolitsemine on olulisemad kui kunagi varem.