Šokeeriv rünnak Kölnis: politseinaine sai operatsiooni ajal tõsiselt viga!

Šokeeriv rünnak Kölnis: politseinaine sai operatsiooni ajal tõsiselt viga!

Hiljuti sai Kölni Ehrenfeldi linnaosas avalikuks šokeeriv juhtum, mis tekitas uuesti arutelu politseivägivalla ja kurjategijatega toimetuleku üle. 15. novembril 2024 ründas Kongost pärit karistusregistriga 40-aastane Mbanbe M. juhuslikult möödujaid ja vigastas mitut inimest. Kutsuti politsei ja politseinike saabudes osutas kurjategija ägedat vastupanu. Eriti dramaatiline oli rünnak politseiniku vastu, kuna ta mitte ainult ei surunud teda pikali, vaid tiris teda ka juustest. Saatuslikul hetkel hammustas Mbanbe oma kõrvast tüki, mis ei toonud kaasa mitte ainult raskeid kehavigastusi, vaid muutis ka politseiniku töövõimetuks ja põhjustas talle tugeva trauma. Raport24 teatab, et hammustatud kõrvatükk õmmeldi kirurgiliselt külge, kuid ohvitseri keha lükkas selle tagasi.

Järgnenud protsessil, mis lõppes 30. mail 2025, tunnistas Mbanbe M. fakte, kuid teatas, et ei mäleta, kuna oli uimastite all. Kölni piirkonnakohus mõistis talle nelja-aastase vanglakaristuse ning mõistis traumeeritud politseinaisele välja ka 30 000 euro suuruse hüvitise. Kohtunik Necmettin Gül kirjeldas tegu "üliraske kuriteona" ja juhtis tähelepanu sellele, et politseinike ründamise eest karistatakse kriminaalkoodeksi paragrahvi 114 alusel karmimalt kui samalaadsete eraisikute vastu suunatud süütegude eest.

Keskenduge politseivägivallaga tegelemisele

See juhtum heidab ereda valguse politseivägivalla teemale, mis on nüüdseks Saksamaal alates George Floydi juhtumist USA-s üha enam arutletud. Maini-äärse Goethe ülikooli uuringud näitavad, et politseivägivald võib esineda mitte ainult erandolukordades, nagu suursündmused, vaid ka igapäevatoimingutes. Politseivägivalla all mõistetakse ametnike liigset füüsilise jõu kasutamist, mis on Saksamaal saavutanud murettekitavad mõõtmed. Uuring teatab, et sellised kogemused mõjutavad peamiselt noori mehi ning stress, personalipuudus ja halb suhtlus on sageli vägivaldsete rünnakute käivitajad. Deutschlandfunk rõhutab, et politseikultuur käsitleb vägivalda mõnikord tavapärase käitumisena, mis on pidev probleem.

Hiljutine BGH otsus valu ja kannatuste hüvitamise nõuete kohta võib anda uue tõuke politseivägivalla seaduslikuks töötlemiseks. Varem kaeti ainult materiaalne kahju. Uus seaduslik õigus mittevaralisele kahjule, näiteks valede vahistamisest põhjustatud kahju hüvitamisele, võib aidata tugevdada politsei tegevuse tõttu kahju kannatanud kodanike õiguslikku staatust. Siin ei tasu tähelepanuta jätta ka politseinike vajadusi: politseikoolituse reform ja parem suhtlus aitaks selliseid kriitilisi olukordi enne nende eskaleerumist maandada. Täiendavate meetmete võtmine politseis „esprit de corps“ vastu võitlemiseks ja vahejuhtumite kriminaaluurimise parandamiseks näib olevat hädavajalik, et tugevdada usaldust korrakaitsjate vastu. Haufe juhib tähelepanu sellele, et on oluline, et mõjutatud kodanikel oleks kindlus vahejuhtumitest teada anda ja õiguslikke meetmeid võtta.