Köln hädas: Mauritiuse kirikust saab narkopõrgu – kodanikud tõstavad häiret!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kölnis kritiseerivad kodanikud uimastiprobleemi ja Mauritiuse kiriku seisukorda. Linnapea Reker kommenteerib seda.

In Köln kritisieren Bürger die Drogenproblematik und den Zustand der Mauritiuskirche. Oberbürgermeisterin Reker äußert sich dazu.
Kölnis kritiseerivad kodanikud uimastiprobleemi ja Mauritiuse kiriku seisukorda. Linnapea Reker kommenteerib seda.

Köln hädas: Mauritiuse kirikust saab narkopõrgu – kodanikud tõstavad häiret!

Kölnis on kodanike mure suur, eriti mis puudutab avaliku korra ja julgeoleku kiiret halvenemist. Kölner Stadt-Anzeigeri küsitlusest selgus, et paljud Kölni elanikud ei ole linnapea Henriette Rekeri tööga rahul. Lugeja Peter H. kirjeldab eriti ilmekalt Neumarkti lähedal asuva Mauritiuse kiriku ümber valitsevaid õnnetuid olusid. Sealne vald pole hädas mitte ainult hoone lagunemise, vaid ka uimastitarbimise olulise sagenemisega ning sellega kaasneva prügi, väljaheidete ja ravimijääkidega, mis ümbritsevat igapäevaselt saastavad. "Avaliku korra amet ei saa seda lihtsalt ignoreerida," ütleb Peter H., kritiseerides võimude puudulikku sekkumist. Probleemid ei paista siiski olevat üksikud, vaid pigem osad suuremast probleemist, mis puudutab kogu linna.

Mis on selle pakilise probleemi põhjused? Linnapea ise räägib linnas “suurenevast hoolimatusest” ja kurdab intervjuus väljakutsete üle, mida põhjustavad eelkõige vabade kohtade avanemine heakorrabüroos. Hoolimata positiivsetest aspektidest, nagu digitaliseerimine ja koronakriisi edukas käsitlemine, tunnistab Reker, et avalik turvalisus on ohus. Käivad ka poliitilised arutelud õige strateegia üle kodutute ja narkosõltlastega tegelemiseks. Kui mõned linnad üritavad seda gruppi kesklinnast välja tõrjuda, siis Köln võtab teistsuguse lähenemise, mis pole vastuoluline.

Üleskutse muutustele

Henriette Reker tulevastel valimistel enam ei kandideeri. Pärast kümmet aastat ametis olemist annab ta mõista, et sobiva järglase otsingud alles käivad. Üldkokkuvõttes toimuvad valimised 14. septembril. 2015. aasta esimese valimiskampaania ajal paremäärmuslaste rünnakus tõsiselt viga saanud Reker viitab Kölni mitmekesisusele, mida iseloomustab 180 rahvust ja 130 usukogukonda. Tema kaaspoliitikud, sealhulgas CDU nõukogu rühm, toetavad tema üleskutset otsustavamale võitlusele linna narkostseenide vastu.

Kuid oma sõna ei ütle ainult tema kriitikud. Berivan Aymaz Rohelistest tunnistab samuti probleemi, kuid toetab sotsiaalsete meetmete võtmist probleemide lahendamiseks. Nende arvates on piiratud tegutsemisruumi üle kurtmise asemel vaja rohkem pühendumist. Reker ise ütles, et seisab sageli silmitsi vastutusega defektide eest, mille eest ta ei vastuta. Linnas, mida iseloomustavad resignatsioon ja frustratsioon, tekib küsimus, kas poliitilistest ettepanekutest piisab viletsuse peatamiseks.

Üleskutse tegevusele

Kuna Kölnis jätkub arutelu narkostseenide ja avaliku turvalisuse üle, muutub vajadus kohapeal sekkuda üha tungivamaks. "On aeg leida julgus ja tegutseda," rõhutab Peter H. oma üleskutses kodanikele teatada ebaõiglusest Kölnis. Kas võib-olla on aeg mitte ainult poliitikutel, vaid ka Kölni elanikel endil astuda üles ja üheskoos parema linna nimel kampaaniat teha?

Selle murede, poliitilise surve ja kodanike kaasamise dünaamika tulemused on lähikuudel otsustava tähtsusega. Järgmised sammud tuleb hoolikalt läbi mõelda ja kiiresti ellu viia, et Köln uimastipõrgust vabastada.