Kölni narkosõda: pantvangivõtja räägib vahelejäänud isadusest

Kölni narkosõda: pantvangivõtja räägib vahelejäänud isadusest

Kölni oblastikohtus jätkus kolmapäeval ahistav kohtuprotsess, mis valgustas piirkonna uimastikaubanduse varjukülgi. Kolme hollandlast kahtlustatakse kurikuulsa narkojõugu kuulumises ning nad on piinamise ja pantvangide võtmise eest kohtus. Süüdistatavad pressisid väidetavalt välja teavet 350 kilo marihuaana röövimise kohta Hürthis asuvast laost, mis kujutab endast esimesi otseseid ülestunnistusi seoses nn Kölni narkosõjaga. Kölni linna teataja teatab, et üks süüdistatavatest Sudnyson B. avaldas oma kaitsja vahendusel kahetsust oma tegude pärast.

Sudnyson B. kirjeldas ilma suurema kärata asjaolusid, mis viisid tema trellide taha sattumiseni. Ta oli jätnud vahele oma poja sündi ja see oli tema suurim karistus. Ilmselt palgati ta 2000-eurosele tööle, et võimalikke vargaid survestada. Siiski jääb küsitavaks, kas ta tõesti ei teadnud, mis teda Saksamaal ees ootab, kuna ta oli osa jõukude jõhkrast taktikast.

Brutaalne lähenemine

Riigiprokuratuuri teatel sidusid Sudnyson B. ja tema kaaslased oma ohvrid kinni Hürthis silmapaistmatus laos ja kohtlesid neid julmalt. Väidetavalt tehti seda esemete abil kõige vajalikuma teabe väljapressimiseks. Sudnyson B. aga eitas osalemist äärmuslikus vägivallas, nagu varbaküünte tõmbamine. Oluline pöördepunkt kohtuprotsessis saabus siis, kui kaaskohtualune Dhelmar B. tunnistas pantvangi võtmist, kuid teatas, et ta tegutses surve all ja raske võlakoorma all.

Seda praegust naasmist kohutavate kuritegude juurde vaadeldakse Saksamaal kasvava uimastitega seotud kuritegevuse kontekstis. 2024. aasta juunis peitsid süüdistatavad umbes 700 kilogrammi marihuaanat, mille nad said piinamise ja pantvangi võtmise teel. Näide nüüdseks narkokaubanduse osaks saanud halastamatust jõhkrusest, kus toimusid isegi plahvatused ja tulistused, millega kaasnes rivaalitsevate jõukude kokkupõrge. ZDF täna aruanded nende juhtumite ja nendega seotud traagiliste tagajärgede kohta.

Ühiskonna jaoks suur probleem

See, kuidas EL-i Komisjon soovib nüüd uue tegevuskavaga uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu meetmeid võtta, näitab, kui tõsine olukord on. Narkokaubandust peetakse EL-i üheks suurimaks julgeolekuohuks ning kava sisaldab 17 meedet kuritegelike võrgustike vastu võitlemiseks. Selle algatusega kaasneb organiseeritud kuritegevuse kasvav oht, mis muutub ka Kölni jaoks üha murettekitavamaks. ELi esindus annab teavet 2025. aastani kehtivate strateegiate kohta.

Narkosõja surmavad komplikatsioonid võivad mõjutada mitte ainult süüdistatavate tulevikku, vaid ka ringkondi, kust nad pärit on. Ebakindla taustaga noormehed riskivad väikese raha eest oma eluga. Julgeolekuasutused jälgivad murega “kuritegevuse kui teenuse” fenomeni, mille puhul kuritegelikud struktuurid tegutsevad peaaegu tööstuslikuna näival viisil.

Jääb küsimus, kuidas ühiskond saab nende väljakutsetega toime tulla. Kas selle vägivalla juurte vastu on võimalik võidelda või jääb see Kölni tegelikkuse traagiliseks osaks? Üks on kindel: narkokaubanduse vägivallaspiraali murdmiseks tuleb palju ära teha.