Kohustusliku ajateenistuse naasmine? NRW uuendab ja moderniseerib kasarmuid!

Kohustusliku ajateenistuse naasmine? NRW uuendab ja moderniseerib kasarmuid!

Julgeolekupoliitiline olukord Euroopas on viimastel aastatel oluliselt muutunud ning arutelu võimaliku ajateenistusse naasmise üle Saksamaal kogub hoogu. Alates kohustusliku ajateenistuse peatamisest 2011. aastal on Bundeswehr tugevasti nõrgenenud, mis on nüüd ka nähtavaks muutumas: praeguste andmete kohaselt jääb 2025. aastaks puudu umbes 20 000 sõjaväelast, samas kui relvajõud saavad aastas vastu võtta vaid 5000 sõjaväelast. Selle vajaduse rahuldamiseks kaalub föderaalkaitseminister Boris Pistorius (SPD) tõsiselt kohustusliku ajateenistuse taasaktiveerimist. Bundeswehr ja föderaalne luureamet peavad seda vastuseks Venemaa ohule, mis ähvardab lähitulevikus pidada NATO riikide vastu tavasõda. Õhus on kuuldused ajateenistusse naasmisest ja käib tuline vaidlus selle üle, millised võiksid välja näha tulevased sõjaväestruktuurid ning kas kohustuslikku ajateenistusse tuleks kaasata ka naised.

Nordrhein-Westfalenis (NRW) on uute töötajate majutamiseks juba saadaval mitu kasarmut. See hõlmab muu hulgas Kölni tunnustatud õhuväe kasarmuid, mis on osa suuremast plaanist Bundeswehri moderniseerimiseks ja vajadusel ümberehitamiseks. Mujal tuleb vanad kasarmud taasaktiveerida või isegi üles ehitada, mis on Saksamaa kaitsevõime tuleviku seisukohalt hädavajalik. Kokkuvõttes investeerib NRW Bundeswehri rohkem raha ning ehitusmaht on viimasel ajal kasvanud ligi 40 miljoni euro võrra, kokku 222 miljoni euroni. Investeeritakse ka infrastruktuuri, näiteks Unnas asuvasse Glückaufi kasarmusse, kuhu ehitatakse üle 600 kaasaegse sõdurite majutusruumi.

Ajateenistuse tegelikkus ja väljakutsed

Hoolimata arutelust kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamise üle, on paljudes valdkondades endiselt probleeme. Lisaks vajadusele taastada personal ja struktuurid rakendamiseks, juhivad eksperdid, nagu uus relvajõudude komissar Henning Otte (CDU), tähelepanu sellele, et Bundeswehr ei ole nüüd varustatud kohustuslikuks ajateenistuseks. Sõjaväe asenduskontorid kaotati ja palju kasarmuid müüdi, mis võib raskendada ajateenistusse naasmise igakülgset rakendamist. Isegi ajateenistuse suudeti rahuajal tagasi tuua ainult parlamendi lihthäälteenamusega. Üks võimalus võiks olla Rootsi mustrikontseptsioonidele sarnane mudel. Rootsis peavad mehed end registreerima ja siis kutsutakse mustrile osa aastaringist, kuigi vabatahtlikult võivad osaleda ka naised.

Lisaks arutatakse kontseptsiooni, mille kohaselt saavad ajateenistusse astujad paremini tasustatud. Tulevased sõdurid "uues sõjaväeteenistuses" saavad "ajutise sõduri" (SaZ) staatuse, mis pakub neile atraktiivseid rahalisi tingimusi. Nende meetmete eesmärk on aidata kaotada Bundeswehri personalipuudused, et täita NATO eesmärke.

Rahvusvahelised võrdlused

Paralleelselt Saksamaa arengutega näitavad ka teised riigid, et ajateenistus võib sõjalises strateegias siiski olulist rolli mängida. Näiteks kui Prantsusmaa ja Suurbritannia on ajateenistuse juba ammu kaotanud ja toetuvad elukutselistele armeedele, siis Poola relvastub oluliselt ümber, kaotades ajateenistuse. Leedu ja Läti on need isegi uuesti kasutusele võtnud. Soomes on ajateenistus aga osa sõjaväekultuurist, kus mehed on kohustatud, naised aga võivad osaleda vabatahtlikult. Sellised rahvusvahelised näited näitavad, et arutelu kohustusliku ajateenistuse üle on paljudes Euroopa riikides päevakorral ja võib tuua liikumist ummikusse sattunud struktuuridesse.

Jääb küsimus, kas ja millal Saksamaa astub vajalikke samme kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamiseks. Julgeolekupoliitiline olukord sunnib selle teemaga tegelema, samal ajal kui Bundeswehri ja ühiskonna noored ootavad, kuidas nende tulevik kujuneb.