Tegevuspäev Osariigi parlament paneb paika kooli: noored kogevad demokraatiat lähedalt

Tegevuspäev Osariigi parlament paneb paika kooli: noored kogevad demokraatiat lähedalt

Täna, 11. juunil 2025, on Nordrhein-Westfaleni liidumaa parlamendis päevakorras aktsioonipäev “Riigi parlament seab kooli”. See suurepärane projekt on kestnud alates 2018. aastast ja selle eesmärk on ärgitada noori poliitilistest küsimustest ja õpetada neile demokraatia tähtsust. Viimastel aastatel on enam kui 17 000 õpilast osalenud interaktiivsetel koolikülastustel, andes neile autentse ülevaate parlamendi tööst. Tegevuspäevade idee viis ellu riigiparlamendi president André Kuper.

Sel aastal on kutsutud 13 kooli erinevatest linnadest, nende seas üllatavad talendid nagu Kölni-Holweide üldkool, Erich-Kästneri Gümnaasium ja Köln-Mülheimi Hölderlini Gümnaasium. Need koolid suhtlevad intensiivselt teiste Nordrhein-Westfaleni haridusasutustega, et ühiselt edendada demokraatia ideed.

Sissevaateid parlamenditöösse

Tegevuspäevadel saavad õpilased osariigi parlamendi kõnepulti kogeda tõelise debati tunnet. Tänavu võtab Düsseldorfi osariigi parlamenti kaheks päevaks üle 800 noort ja simuleerib täiskogu istungit. Simulatsiooni käigus kerkis päevakorda vastuoluline arutelu karnevali ajal koolides kohustuslike kostüümide üle. 9. klassi õpilane Ben Scheffzick Leichlingenist, kes võtab endale osariigi parlamendi presidendi rolli, võttis sõna sellise kohustuse vastu.

Sel puhul rõhutas riigiparlamendi asepresident Rainer Schmeltzer, kui oluline on teadvustada noori poliitilistele teemadele. “Poliitika ei ole ainult täiskasvanutele mõeldud asi,” selgitas ta, viidates, et selline tegevus peaks teemale lähemale tooma ka varem vähe huvi tundnud noori. Õpilased näitavad üha enam, kui palju nad on pühendunud – Fay Koeman Düsseldorfist on hea näide sellest, kuidas teabe ja arutelude kaudu saab poliitiliste küsimuste vastu uut huvi tekitada.

Poliitiline haridus kui demokraatia nurgakivi

Praegused arutelud poliitilise kasvatuse üle rõhutavad vajadust selgitada demokraatlikke väärtusi ja vähendada äärmuslust. Selles kontekstis on „Riigiparlament paneb kooli“ aktsioonipäev oluline samm. Keskse punktina seatakse korduvalt kahtluse alla 1976. aastast pärit Bechersbachi konsensus, mis pidi looma aluse poliitilisele haridusele. Kriitikud nõuavad, et poliitiline haridus ei peaks olema ainult ennetav meede, vaid peaks püüdma edendada ka küpsust ja sotsiaalseid muutusi. Poliitilise hariduse tugevdamine mängib üliolulist rolli, sest see kujundab kodanikke, kes osalevad aktiivselt demokraatlikus kogukonnas.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et algatus “Riigiparlament paneb kooli” ei ole suunatud mitte ainult noorte poliitilisele huvile, vaid loob aluse elavale demokraatlikule kultuurile. Kas tunnis või selliste tegevuste ajal – need, kes teavad, mis riigiparlamendile tiksuma paneb, on edaspidi paremini valmis vastutama. Väljakutse on endiselt suur, kuid sellised sündmused näitavad, et on palju noori, kellel on hea poliitikataju.

Tegevuspäevade ja demokraatia poliitilise kasvatuse eesmärkide kohta lisateabe saamiseks külastage osariigi parlamendi veebisaiti. Tagesschau ja bpb.de