Paremradikaalne vägivald Kölnis: rünnak meeleavaldajate vastu raputab linna!

Paremradikaalne vägivald Kölnis: rünnak meeleavaldajate vastu raputab linna!

Kölnis on poliitiline meeleolu pingeline ja see ei paista paremaks muutuvat. AfD kodanike dialoogi vastase meeleavalduse ajal Kölnis-Kalkis aset leidnud intsident on kütnud tuju. David, kes oli oma esimesel meeleavaldusel, sai teel koju löögi AfD poliitik Felix Casselilt ja ta pidi minema haiglasse. See vägivaldne vastasseis tuletab meelde paremäärmusliku vägivalla murettekitavat arengut, mis on Saksamaal viimastel aastatel järsult kasvanud. Vastavalt Statistika 2024. aastal registreeriti kokku 3453 parempoolse vägivallajuhtumit – see on märkimisväärne kasv võrreldes vaid 1347 juhtumiga viis aastat varem.

Heike Kleffner VBRG-st tunneb muret, et paljud kurjategijad viitavad positiivselt AfD-le ja et kriitiliste kodanike vastu suunatud vägivaldsed teod, mis korduvalt pealkirjadesse jõuavad, on seotud parempoolse ideoloogiaga. Föderaalne kriminaalpolitsei amet juhib tähelepanu, et 2024. aasta 1488 poliitiliselt motiveeritud parempoolse vägivallakuriteost ei kajastu paljud PMK õigusstatistikas, sest rassismi motiiv jääb sageli esialgu ebaselgeks.

Vägivallateod ja nende tagajärjed suurenevad

Olukorra kogukonnas muudab keeruliseks asjaolu, et paljud juhtumid on dokumenteeritud, kuid nende eest ei ole siiski piisavalt vastutusele võetud. Nils Weigt teatas 2024. aasta AfD föderaalpartei konverentsil Essenis ehmatavast juhtumist, mis samuti PMK parempoolse statistikas kirja ei leidnud. On arusaamatu, et sellised sündmused lähevad statistikasse kaduma. Teist kodanikku Martinit ründas AfD kohaliku volikogu kandidaat Robert Hagerman pipragaasiga, kui ta üritas teisi aidata. Martin sai noahaavu ja kuigi juhtum liigitati liialduseks enesekaitseks, käitus justiitssüsteem küsitavalt.

Nõuandekeskused, mis peaksid kannatanuid toetama, ei saa mingit teavet kurjategijate kohta, kes on AfD ametnikud. Seda teabepuudust võib vaadelda osana suuremast probleemist õigussüsteemis, kus mõjutatud isikud tunnevad sageli, et õigusriigi põhimõtted veavad neid alt. Judith Porath VBRG-st võtab selle kokku: "Inimesed ei tunne end kaitstuna."

Murettekitav pilt

Statistika Föderaalne kriminaalpolitsei amet selgitab, et poliitiliselt motiveeritud kuritegevus (PMK) on Saksamaal oluline julgeolekuprobleem. 2024. aastal kasvas PMK-õigus 23,21%, moodustades peaaegu poole registreeritud juhtumitest. Kokku loendati 28 945 juhtumit. Selle näitaja sees on vihakuriteod enim kasvanud kuritegude hulgas, kusjuures kasv on 50%. Paljud neist kuritegudest, mida iseloomustavad äärmuslus ja sallimatus, on paremäärmusliku taustaga, mis suurendab survet kodanikuühiskonnale.

Samal ajal jätkavad aktivistid nagu Uli, Martin ja Hubert oma pühendumust avatud ja lugupidavale ühiskonnale. Vaatamata kõikidele raskustele on nad otsustanud mitte alla anda ning oma hääle ja tegudega võidelda parempoolsete vastu. David, kes muutus aktiivseks pärast oma juhtumit ja asutas punk-rokkbändi, on elav näide sellest, kuidas vägivald võib tekitada ka muutusi. Jääb üle loota, et kodanikuühiskonna algatused Kölnis ja mujal on piisavalt tugevad, et võidelda hiiliva vägivalla ja sallimatusega.

Need arengud näitavad taas, et täna on päevakorral pakilised küsimused kodanike turvalisuse ja kaitse kohta. Viimaste kuude sündmused on andnud mõista, et võitlus poliitiliselt motiveeritud vägivallaaktidega pole veel kaugeltki lõppenud ning ühiskonda kutsutakse üles seisma koos ja näitama lippu.