NSU rünnaku mälestus: Köln meenutab liigutavate sõnavõttudega

NSU rünnaku mälestus: Köln meenutab liigutavate sõnavõttudega

10. juunil 2025 vaatas Kölni linn tagasi oma ajaloo pimedale päevale: 21 aastat möödus Natsionaalsotsialistliku Undergroundi (NSU) parempoolsest terrorirünnakust Keupstrassel. See rünnak, mis leidis aset 9. juunil 2004, sai vigastada 22 inimest, neist neli tõsiselt. Kurva aastapäeva puhul toimus IG Keupstraße korraldatud mälestustund, millel asetasid pärjad linnapea Henriette Reker ja Türgi peakonsul. Reker rõhutas endiselt olulist soovi Keupstrassel asuv memoriaal lõpuks ometi ellu viia ja seeläbi rünnaku ohvritele õiglust teha.

Mälestusüritusest võttis osa ka föderaalpresident Frank-Walter Steinmeier, kes pöördus kohalolijate poole rõhutavate sõnadega. Tema etteaste katkestas korraks juhtum, kus lõhkeainekoer tabas tuletõrjehüdranti. Pärast ala piiramist ja kontrollimist sai üritus siiski plaanipäraselt toimuda. Steinmeier meenutas ohvrite traagilist saatust ja märkis, et rünnakujärgsed puudulikud juurdlused koormasid kannatanuid jätkuvalt.

Hoidke mälestus elus

"Mõnetute lugusid ja valu tuleb austada," ütles Steinmeier. Ta kutsus üles uuendama usaldust õigusriigi vastu ning kritiseeris teravalt, et ohvrite mälestused jäetakse sageli tagaplaanile. Oma kõne raames käsitles ta ka vajadust jälgida ja võidelda paremäärmusluse vastu, mille ohud ühiskonda jätkuvalt mõjutavad. NSU rünnak muutis arusaama parempoolsest terrorismist Saksamaal ja rõhutas sihipäraste meetmete tähtsust sellise vägivalla vastu võitlemiseks.

Sel aastal taas toimunud mälestusfestival “Birlikte – koos seismine” pole mitte ainult mälestusmärk, vaid ka kogukonda tugevdav kultuuriline väljendusvorm. Festival ei käsitlenud mitte ainult 2004. aasta kohutavaid sündmusi, vaid pakkus ruumi ka dialoogiks ja kohtumisteks. Kohal oli ka NRW peaminister Hendrik Wüst, kes vabandas ohvrite ja valekahtlustuste ees. Ta selgitas, et nende võimude tõsiste vigadega tuleb tegeleda.

Pilk põhjustele

Sügavam pilk parempoolsele terrorismile Saksamaal näitab, et NSU tegevus ja sarnased intsidendid on Saksamaa-spetsiifilise probleemi tagajärg. Terrorismi, eriti parempoolset terrorismi iseloomustab ideoloogiline orientatsioon natsionalismile ja rassismile. Kui vaatame ajalugu, siis selgub, et parempoolsed terroristruktuurid ei tekkinud üleöö. Vägivaldsed rünnakud poliitiliste oponentide ja migratsioonitaustaga inimeste vastu toimusid juba 1970. aastatel, mis tõi kaasa ksenofoobse vägivalla sagenemise järgnevatel aastakümnetel.

Järelikult on selge, et praegune diskussioon paremäärmuslusest ning selle süstemaatilise jälgimise ja selle vastu võitlemise vajadusest on ammu aegunud. Mineviku analüüsid on hädavajalikud ja aitavad vältida tulevasi vägivallapuhanguid. Kölnis on NSU rünnaku mälestusüritus ühiskonnale meeldetuletuseks, et nende ohtudega tuleb aktiivselt võidelda.

Lingitud allikad: Kölni raadio, WDR, bpb