Relvastuse buum: Deutz AG haarab kriisimajanduses võimalusest kinni

Relvastuse buum: Deutz AG haarab kriisimajanduses võimalusest kinni

Kölni majanduses lööb laineid relvabuum, samal ajal kui traditsiooniline tööstus võitleb väljakutsetega. Eriti huvitav näide sellest on maailma vanim mootoritootja Deutz AG, mis on traktorite, kombainide ja ehitusmasinate mootoreid tootnud juba üle 160 aasta. Alates 13. veebruarist 2022 tegevjuhina töötanud Sebastian C. Schulte muutis ettevõtte suunda vahetult pärast ametisse asumist, kui üksteist päeva hiljem muutis Venemaa rünnak Ukrainale julgeolekuolukorda Euroopas. Sellega seoses teatab Tagesschau, et NATO riigid on otsustanud kasutada kaitsekulutusteks 3,5% oma sisemajanduse kogutoodangust, mis tähendab Deutzi-sugustele ettevõtetele suurt potentsiaali.

Relvaturg näeb Deutzile häid võimalusi. Schulte plaanib suurendada ettevõtte osa kaitsesektoris vähem kui 2 protsendilt 5-le 10 protsendile. Sõjaliste rakenduste mootorid nõuavad spetsiaalseid kohandusi, et need sobiksid petrooleumiga. Arendusinsener Alexander Haas tegeleb juba haubitsate mootorimudeli optimeerimisega. Alguses oli see mõnele töötajale raske samm, kuid skeptitsism on vaibunud, kuna kaitseäri ei kindlusta mitte ainult uusi tellimusi, vaid stabiliseerib ka töökohti.

Kaitsekulutused ja nende väljakutsed

Rahastamine jääb Saksamaa kaitsepoliitika keskseks aspektiks. Pärast uusi valimisi 2025. aasta veebruaris seisab föderaalvalitsus silmitsi sarnaste väljakutsetega nagu tema eelkäijad. Saksamaa on juba ammu täitnud NATO eesmärki tõsta kaitsekulutused 2 protsendini SKTst, kulutades 2024. aastal 2,1 protsenti, mis on alla NATO keskmise 2,7 protsenti. Vastuseks Ukraina konfliktile loodi 100 miljardi euro suurune erifond. Eksperdid hoiatavad aga, et ilma konkreetsete vastufinantseerimismeetmeteta on 2028. aastaks oht 21,5 miljardi euro suuruseks rahastamispuuduseks, isegi kui 2-protsendiline eesmärk on täidetud, teatab IWD.

Arutelu kaitsekulutuste üle on taaskäivitanud Ukraina konflikt. Kieli Instituudi hinnangul võib kulutuste suurendamine 2 protsendilt 3,5 protsendile SKTst maksta aastas umbes 300 miljardit eurot. See võib aga stimuleerida ka täiendavat eramajandustegevust ja anda seeläbi positiivseid impulsse kogu majandusele. Eelkõige nõuab järgmise põlvkonna kaitsevarustuse arendamine Euroopa teadus- ja arenduspoliitika ümberkorraldamist.

Majanduslikud alternatiivid ja globaalsed võrdlused

Kuigi relvabuum inspireerib mõnda ettevõtet, jääb küsimus üldisest majanduslikust mõjust. Klaus-Heiner Röhl Saksa Majandusinstituudist näeb relvabuumi potentsiaali piiratud olevat. Vaatamata tugevnevale relvatööstusele on autotööstus kümmekond korda suurem ja Mannheimi ülikooli teadlased rõhutavad, et investeeringutel haridusse või taristusse võiks olla majanduslikult jätkusuutlikum mõju.

Põnev pilt avaneb, kui võrrelda Saksamaa praegust olukorda USA kaitsekulutustega, mis kulutab kaitsele ligi 3,4 protsenti oma majandustoodangust. NATO peasekretär Mark Rutte meenutas, et Euroopa kulutas külma sõja ajal üle 3 protsendi. Praeguse relvabuumi ja ekspertide prognoositud rahalise lõhega võib Euroopa kaitsevõime olla ohus, kui õigeaegseid meetmeid ei võeta.

Näib, et mõned ettevõtted, nagu Deutz, on säilitanud relvaäris head käed, samas kui poliitikud seisavad silmitsi väljakutsega seada suund tulevase julgeoleku poole. Jääb küsimus, kuidas need arengud avaldavad püsivat mõju Saksamaa majandusele, eriti sellises linnas nagu Köln. Me ei jõua ära oodata, et näha järgmisi samme!