Laip Reinis: kas see on üks kadunud ujumisõnnetuse ohvritest?
23. juunil leiti Weselist Reini jõest surnukeha. Isiku ja surma põhjuse uurimine on pooleli.

Laip Reinis: kas see on üks kadunud ujumisõnnetuse ohvritest?
Esmaspäeval, 23. juunil päästeti Weselis Reini jõest elutu inimene. Laevakapten avastas pärastlõunal elutu surnukeha ja teavitas kohe päästeteenistust. Kriminaalpolitsei on alustanud isiku ja surma põhjuse uurimist. Esialgse uurimise kohaselt on võimalik, et hukkunu oli üks kadunud ujumisõnnetuse ohvritest. Kiirabi arst võis ainult surma kinnitada; Lahkamine isiku selgitamiseks on kavandatud 30. juuniks. Juhtum heidab valgust Reini jõe ohtlikkusele, eriti pärast nädalavahetusel toimunud mitmeid ujumisvõistlusi, mille käigus jäi Reinimaal kadunuks mitu inimest. Politsei alustas laupäeval ja pühapäeval intensiivseid otsinguid Düsseldorfis, Bonnis, Kölnis ja Duisburgis, kuigi kõik selgus alles Bonnis. Kui Düsseldorfis päästeti 37-aastane mees, jäi Köln-Deutzis nähtud inimene vaatamata ulatuslikele otsingutele kadunuks.
Vahepeal avastati mais Weselist surnukeha, kelleks hiljem selgus, et tegemist oli 36-aastase Siegburgi mehega, kes oli samuti pärast ujumisõnnetust kadunud. Need arengud näitavad, et veekogud võivad ujuda mitu päeva, mis muudab tuvastamise keeruliseks ja raskendab oluliselt otsinguid.
Traagilised juhtumid Reini jõel
Teises murettekitavas olukorras leiti 7. ja 8. augustil Reini jõest Reckingeni hüdroelektrijaamast kaks surnukeha. Hiljem tuvastati, et need on 4. augustist teadmata kadunud naised, 29- ja 15-aastane, kellest kumbki ei osanud ujuda. Pealtnägijad teatasid karjumisest ja õnnetusest, kus naised kukkusid koos teiste inimestega kaldal olles Reini jõkke. Politsei algatatud ulatuslikud otsingud, mille käigus kasutati muu hulgas paate, sukeldujaid ja droone, olid esialgu ebaõnnestunud. Vaatamata kehvale ilmale ja suurtele väljakutsetele jätkas veepolitsei otsinguid.
Need uppumised toovad esile ka vees ujumise üldised ohud. DLRG andmetel oli 2024. aastal ujumises hukkunuid kokku 411, mis on murettekitav 31 võrra rohkem kui aasta varem. Enamik õnnetusi – üle 320 – toimus siseveekogudes ehk jõgedes, järvedes ja tiikides. DLRG president Ute Vogt juhib tähelepanu, et eriti tuleks vältida valvamata veekogusid. Statistika näitab, et ligi 80 protsenti ohvritest on mehed ja surmaga lõppenud õnnetusi juhtus 14 kuni 10-aastaste lastega.
Olukord Reini jõel on murettekitav ja nõuab suplejatelt valvsat pilku, eriti suvekuudel. Voolud on reetlikud ja paljudel pole aimugi neid ähvardavast ohust.
Seda olulisem on ohtudega tegelemine ja teadvustamine, et ka vee ääres veedetud lõõgastustunnid võivad kiiresti tragöödiaks muutuda. DLRG täiustatud otsingumeetmed ja haridustöö on otsustava tähtsusega sammud selliste vahejuhtumite vältimiseks tulevikus.