Kurtide õigeksmõistmine: Kölni sügava taustaga žestid!

Kurtide õigeksmõistmine: Kölni sügava taustaga žestid!

Kurtuse olukord ja viipekeele tähtsus on ühiskonnas endiselt kuum teema. Praegune juhtum Kölnist on taas kord teema fookusesse tõstnud. Kohalik kohus mõistis hiljuti õigeks 56-aastase mehe, keda süüdistati suukirurgi suunas tehtud nn pead lõikavas žestis. Valju Arvustage Internetis mees kasutas seda žesti, et väljendada oma pahameelt oma surnud partneri kohtlemise üle.

2024. aasta juunis vestles kostja algselt suukirurgiga, kui too lõunatas teise meditsiinieksperdiga. Mees näitas fotot oma elukaaslasest, kes tuli 2023. aastal kliinikusse pärast tõsist hambavalu diagnoosi, ja viipas pöidlaga, mida tajuti ähvardavana. Kaitsja selgitas aga, et viipekeele piires oli žestil hoopis teine ​​tähendus, nimelt süüdistus, et arst vastutab oma elukaaslase surmas, mitte ei ähvardanud teda. Kohus mõistis kohtualuse lõpuks õigeks, kuna süüdistuses oli suuri kahtlusi, kuid manitses neid vaoshoitusele kolmandate isikutega suhtlemisel.

Kurtus Saksamaal

Umbes 80 000 inimest Saksamaal on kurdid ja paljud suhtlevad nende kaudu Saksa viipekeel (DGS), mida kasutab umbes 250 000 inimest, sealhulgas vaegkuuljad. DGS-i on ametlikult peetud iseseisvaks keeleks alates 2002. aastast ning sellel on oma sõnavara ja grammatika. Viipekeele tähtsus on paljude kurtide jaoks ülioluline mitte ainult suhtlemise, vaid ka identiteedi jaoks.

Kurtide kogukond on positiivse minapildi edendamiseks võtnud tagasi termini "kurt". Samas on oluline mainida, et paljud kurdid lapsed on pärit kuuljatest vanematest ja õpivad DGS-i sageli alles koolis. Sellised väljakutsed illustreerivad kurtide laste parema hariduse vajadust.

Kaasamine ja juurdepääsetavus

Kurtide jaoks tähendab kaasamine võrdselt ühiskonnaelus osalemist. Siiski on sageli vaja järele jõuda, eriti haridussektoris. Juurdepääs haridussisule on sageli ebapiisav ja viipekeeletõlgid puuduvad paljudes olukordades. Saksamaa kurtide ühing on seetõttu pühendunud paremale varustusele ja toele. Parendusettepanekuteks on tasuta viipekeelekursused ja üritustel tõlkide pakkumine.

Kurtidel pole mitte ainult õigus teabele, vaid ka õigus osaleda ühiskonnaelus. Puuetega inimeste küsimuste föderaalvolinik Jürgen Dusel rõhutab kaasamise ja kõigile kättesaadavuse tagamise tähtsust. Samuti on oluline murda kurte sageli ümbritsevad sotsiaalsed eelarvamused.

See juhtum ja selle taga olevad küsimused näitavad, et kurtus on nähtamatu puue, mis sageli ei pälvi väärilist tähelepanu. See muudab probleemi teadvustamise ja kurtide aktiivse ühiskonda lõimimise veelgi olulisemaks.