Bundestag hüppab TikToki vagunisse: kas see loob noorte seas usaldust?
2025. aastal plaanib Liidupäev kasutada TikToki poliitiliseks hariduseks, et jõuda paremini noorteni ja võidelda valeinformatsiooniga.

Bundestag hüppab TikToki vagunisse: kas see loob noorte seas usaldust?
Liidupäev plaanib läbida uue kursuse digitaalses suhtluses ja soovib platvormi edaspidi rohkem kasutada TikTok aktiivseks muutuda. Bundestagi president Julia Klöckner on kindlalt veendunud, et parlamendi tööd on mõttekas tutvustada sellel populaarsel platvormil. Paljud noored on ju selleks, et infot hankida – põnev sihtrühm, eriti kuna trükitud ajalehed on kaotamas oma tähtsust.
Kuna TikTok on igakuine umbes 21 miljoni kasutajaga Saksamaal ja üle 1,5 miljardi üle maailma, ei ole TikTok enam pelgalt noorte mängumaa. Eriti silmatorkav on see, et 18–24-aastaste vanuserühm moodustab muljetavaldavalt 38% kasutajatest, millele järgneb 29% 13–17-aastastest ja 25% 25–34-aastastest, näiteks bpb.de selgub.
Poliitika ja TikTok on harmoonias
Arvestades selle platvormi populaarsust, on Bundestagil suured plaanid. Klöckner rõhutab vajadust pakkuda parlamendiprotsesside kohta usaldusväärset teavet. TikToki eesmärk on luua meelelahutuslikke ja informatiivseid videoid, kuid muret tekitab ka valeinformatsioon ja privaatsusprobleemid. Föderaalne andmekaitsevolinik on korduvalt soovitanud rakendust tööseadmetes mitte kasutada. TikTok on sellisele kriitikale vastanud ja poliitilist sisu reklaaminud programmi “#LernenMitTikTok” abil, mis toetab rahaliselt selgitavate videote loojaid.
Seda meelelahutuse ja vastutustundliku teabekasutuse vahelist pinget ei tohiks alahinnata. Kuidas medienpolitik.net aruannete kohaselt muutub TikTok üha enam poliitilise diskursuse platvormiks, eriti noorte valijate jaoks. BR Researchi ja partnerite projekti eesmärk on heita valgust TikToki rollile poliitilises kontekstis, kuna noori tõmbab üha enam poliitiline sisu.
Entusiasm ja mure
Poliitilise sisu aktsepteerimine oli erinev: TikTokis ei ole alati lihtne näha selget erinevust neutraalse aruandluse ja aktiivse poliitilise kaasatuse vahel. Parteivälise hääle näiteks on Nina Poppel (@nini_erklaert_politik), kes jõuab 110 000 jälgijaga laia publikuni. Sellel platvormil on aga tugevalt esindatud ka AfD ning föderaalvalitsusel on @TeamBundeskanzler all oma kanal, kus kantsler Friedrich Merz vastab videoformaatides küsimustele.
Viimaste arengutega on selge: TikTok pole enam ainult tantsuvideote ja väljakutsete koht; sellest on üha enam saamas poliitiliste arvamuste kujunemise koht. Sisu tempokas ja sageli emotsionaalselt laetud iseloom tõotab äratada huvi poliitiliste teemade vastu, kuid sellega kaasneb ka alakeerukuse oht. See nõuab tundlikkust – nii loojatelt kui ka kasutajatelt.
Järele jääb põnev eksperiment selle kohta, kuidas parlament saab digitaalset lava enda huvides kasutada ja kas ta suudab hallata teabe ja meelelahutuse vahelist žongleerimist. Kas see strateegia osutub õigeks või läheb oluline sisu tagaplaanile, näitab ainult tulevik.