Kölni uuring paljastab: diskrimineerimine ohustab noorte moslemite tulevikku!

Kölni uuring paljastab: diskrimineerimine ohustab noorte moslemite tulevikku!

Uus raport heidab valgust Saksamaa noorte moslemite seas radikaliseerumise sügavatele juurtele. Uuringus uuritakse, kuidas solvamine ja diskrimineerimine moslemite elu mõjutavad. Peamine järeldus on see, et paljud noored tunnevad end ohvritena ja seetõttu tekib neil jõuetuse tunne. Nõustamiskeskus Pöördepunkt Köln-Kalkis võtab Mohammed Haddadi eestvedamisel neid probleeme tõsiselt ja pakub tuge noortele rasketes elusituatsioonides.

Diskrimineerimine on laialt levinud nähtus, millel on mõjutatud isikute elule sügav mõju. Poliitikute üldised negatiivsed väljaütlemised ja moonutatud esitused terrorismiga seoses suurendavad solvamise ja tõrjumise tunnet. Münsteri ülikooli küsitluse kohaselt arvab umbes 20% küsitletud moslemitest, et nende süütegude eest ei hoolitseta, 11% sellest rühmast on isegi valmis moslemite huvide eest vägivaldselt võitlema. See tekitab muret võimaliku radikaliseerumise pärast.

Radikaliseerumine ja sotsiaalmeedia

Uuring tuvastab ka seose radikaliseerumise ja sotsiaalmeedia kasutamise vahel. Valju bpb Islamistlikud rühmitused kasutavad noorte poole pöördumiseks selliseid platvorme nagu YouTube, Instagram ja TikTok. Neid kanaleid kasutatakse praeguste sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide lahendamiseks, mis on moslemikogukonnas vastuolulised. Emotsionaalse sisu eesmärk on tekitada empaatiat ja viha, muutes noored kergemini tundlikuks äärmuslike ideoloogiate suhtes.

Selle näiteks on rühmitus “Muslim Interaktiv”, mis kasutab oma publiku mobiliseerimiseks sotsiaalseid võrgustikke. Lähis-Ida konfliktide ajal, nagu Ukraina sõda, kasutavad nad neid probleeme lojaalsuskonfliktide õhutamiseks. Need strateegiad aitavad kaasa lahknemisele moslemite ja enamusühiskonna vahel ning välistavad osalemise ja osalemise.

Ennetusmeetmed

Selle murettekitava arengu vastu võitlemiseks nõuavad eksperdid, nagu professor Mouhanad Khorchide, solvangute varajast tuvastamist ja nendega tegelemist. Radikaliseerumise ennetamise meetmed on mitmekülgsed: fookuses on ühiskonda kuuluvuse tugevdamine, tunnustamisruumide laiendamine ja islami usuõpetuse edendamine. Lisaks rõhutab imaam Mahmood Malhi sotsiaalmeedias islami kohta käiva valeinfo parandamise tähtsust.

Sotsiaalmeedia valdkonnas ütleb põhiseaduse kaitse raport selgelt: platvorme nagu TikTok peetakse nüüd islamistliku propaganda keskseteks kohtadeks. "Islamismi tikktoking" on jõudnud uude mõõtmesse, võimaldades äärmuslastel jõuda laiaulatuslike sihtrühmadeni. Gaza sõda on seda ohtu veelgi suurendanud ning nõustamiskeskused pakuvad hädasti vajalikku tuge radikaliseerumisohus olevate inimeste murelikele sugulastele ja sõpradele.

Täiendavate ennetusmeetmetena tuuakse esile meediapädevust ja rassismikriitilist haridustööd. Neid lähenemisviise tuleks kriitiliselt propageerida, et kaitsta noori islamistliku ideologiseerimise eest ja luua dialoogi.