Kölnis on uued valimised: Berivan Aymaz võitleb linnapea eest!

Kölnis on uued valimised: Berivan Aymaz võitleb linnapea eest!

Kölnis 14. septembril 2025 toimuvad kohalikud valimised heidavad oma varju. Kölni muusikamaastikult tuntud Wolfgang Niedecken mäletab valimisi, mis ujutasid riiki valdavalt mustas ja kollases valguses – eranditega Kölnis ja Münsteris. AfD suutis siin kasu saada, kuid enamus linnavolikogus jääb tsentrist vasakule. 28. septembril toimuval linnapeavalimiste teisel voorul lähevad vastamisi Berivan Aymaz rohelistest ja Torsten Burmester SPD-st.

Esimeses voorus 28,1 protsendi häältega tugeva tulemuse saavutanud Berivan Aymazist võib saada Saksamaa suurlinna esimene roheline linnapea. Talle järgneb Torsten Burmester 21,3 protsendiga. Nagu t-online teatab, on Burmester saavutanud kaotanud CDU kandidaadi toetuse. Ja kuigi rohelised võivad tähistada selget võitu volikogu valimistel, siis CDU seisab silmitsi 1,6-protsendilise häältekaotusega ja jääb SPD-st alles napilt alla kolmandal kohal.

Poliitiline maastik ja valijate sentiment

Poliitilised meeleolud Kölnis on pingelised. On ju 69 protsenti hääleõiguslikest inimestest eelseisvate kohalike valimiste vastu suurt huvi tunda, kuid 29 protsenti ka vähem või üldse mitte. Lisaks sellisele meeleolule on rahulolu linna elutingimustega kõrge: 75 protsenti inimestest hindab neid positiivselt. Eriti hinnatakse turvalisuse ja korra tagamist, samas kui koolide ja lasteaedade seisukorras on veel palju arenguruumi.

Rohelistel on Kölnis suurim valijate osakaal, nagu WDR märgib. Rohelised said volikogu valimistel 25 protsendiga ligi kaks korda rohkem hääli kui Nordrhein-Westfalenis tervikuna. Sellegipoolest on erakond surve all, sest valimisfaasis ilmnesid Rohelistest, CDU-st ja Voltist moodustatud volikogude liidu juhatuse konfliktid. CDU võiks Serap Güleri juhtimisel isegi kaaluda opositsiooni minekut.

Linna väljakutsed

Kölni linnapea Henriette Reker on liidus roheliste ja CDU-ga valitsenud kümme aastat, kuid jätab seekordsetel valimistel mütsi maha. Elanikkond suhtub tema ametiaega kriitiliselt. Eriti kritiseeritakse liiklusolukorda, eluasemeturgu ja puudulikku puhtust – teema, mille võttis üles isegi koomik Carolin Kebekus, kui võrdles Kölni “Saksa Napoliga”. See hinnang toob kaasa elava arutelu linna välimuse üle, mis kannatab hoolimata suurest turistide sissevoolust ja noorest elanikkonnast.

Kölni administratsiooni peetakse valimistest sõltumatuks, kuid taustal kostavad endiselt kriitilised hääled plaanitavate uuenduste ja mänguväljakute ümbernimetamise kohta. Erilist tähelepanu pälvis ka skandaal ooperi ja teatri renoveerimise ümber, mille kulud on praegu suuremad kui Elbphilharmonie omad. Väljakutsed Kölnis on arvukad ja tulevased valimised võivad seada linna edasisele arengule otsustava kursi.

Nüüd on küsimus selles, kas valijad võtavad Aymazi ja Burmesteri uue pakkumise vastu või muutub üleskutse muutusteks valjemaks. Vaieldamatu on aga see, et Kölni inimesed on oma elustiilisse väga kiindunud ja neil peaks olema hea valik teha, eriti muutuste ajal.