Suche
Mein Konto
Murettekitavad arvud Kölnis: 24% leibkondadest elab vaesuses!
Köln võitleb kodutuse vastu: fookuses on suurenemine, poliitilised meetmed ja lähenemine "Kõigepealt eluase".
Murettekitavad arvud Kölnis: 24% leibkondadest elab vaesuses!
Kölnis paistab vaesuse vari aina kaugemale levivat. Kölni vasakpoolsete hiljutise raporti kohaselt elab 24 protsenti katedraalilinna leibkondadest praegu vaesuses – murettekitav arv, mis on viimastel aastatel pidevalt halvenenud. EXPRESS.de küsis erinevatelt Kölni osapooltelt kodutuse ja kerjamise kohta. Kui CDU, SPD, FDP ja roheliste esindajad on juba oma seisukoha võtnud, siis nüüd võtavad sõna ka vasakpoolsed, kes hoiatavad kiiresti kasvava probleemi – kodutuse – eest.
Peamine põhjus, miks Kölnis kasvab kodutute arv, on pingeline eluasemeturg. Vaatamata Kölni linnavolikogu vastu võetud kontseptsioonile kodutuse vastu võitlemiseks napib rahalisi vahendeid. Vasakpoolsed nõuavad tungivalt rohkem munitsipaalelamuehitust, et luua taskukohast elamispinda. "Kodutuse ohu korral tuleks korterid konfiskeerida, kui alternatiivseid kortereid pole saadaval," seisab avalduses. Eriti tähelepanuväärne on lähenemine nn “Eluaseme esimese mudeli” raames.
Katus pea kohal: eluaseme esimene kontseptsioon
Põhimõte “Kõigepealt eluase” näeb ette, et kodutud saavad alalise eluaseme koos kõigi õiguste ja kohustustega. See võimaldab neil oma elusituatsiooni stabiliseerida ja kogeda enesemääramist. Selle kontseptsiooni käivitas 1992. aastal Manhattanil organisatsioon Pathways Housing ning nüüdseks on see Euroopas kodutusevastases võitluses oluliseks eeskujuks võtnud. Järgmine samm selles suunas on 2021. aasta Lissaboni deklaratsioon, mille eesmärk on kaotada kodutus ELis 2030. aastaks. ND vool selgitab, et Housing First ei näe eluaset mitte ainult põhiõigusena, vaid keskendub ka ennetusele ja pikaajalistele lahendustele.
Saksamaal ületas kodutute arv 2024. aastal hirmuäratava piiri, üle 532 000, kellest umbes 47 300 elas tegelikult tänavatel. Kodu kaotamisel on palju põhjuseid, kusjuures esmatähtis on üürivõlgnevused. Üürihinnad suurtes linnades samuti pidevalt tõusevad ja avaldavad majapidamistele tohutut pinget. Aastaks 2023 kulutatakse juba veerand kasutatavast sissetulekust eluasemekulude katteks, millel on laastav mõju eelkõige vaesusriskis leibkondadele. Statistika teatab, et sotsiaaleluruumide arv on alates 2006. aastast peaaegu poole võrra vähenenud.
Sotsiaalsed väljakutsed ja nõudmised
Mitte iga kodutu pole samal ajal kodutu; paljud elavad ebapiisaval elukohal või sugulaste juures, mis on varjatud kodutuse vorm. Üle kolmandiku kodututest on kogenud vägivalda ja paljud kannatavad terviseprobleemide, eriti sõltuvuste all. Ühiskond reageerib nendele väljakutsetele kahel viisil: kuigi mõned pakuvad abi, kutsutakse üles ka siselinnades keelustamist.
Võttes arvesse murettekitavaid arenguid, nõuavad vasakpoolsed, et juurdepääs tööturule ja õiglased palgad oleksid vaesuse vastu võitlemise võtmeks. See on ainus viis vaesuse spiraali murdmiseks. Praegune olukord annab mõista, et nüüd on rohkem kui kunagi varem aeg tõsiselt investeerida taskukohastesse eluasemetesse ja vajalikesse sotsiaalprojektidesse.