Kölni õngitseja püüab Reinist müstilist merisilmu!

Kölni õngitseja püüab Reinist müstilist merisilmu!

Mis Kölnis toimub? Väga eriline saak üllatas toomlinna kaluriseltskonda. Kölni hobipüüdja ​​Stefan Scheer püüdis Reini vetest merisilmu – laigulise kolleegi, kes elab tavaliselt Vaikse ookeani sügavuses. See eksklusiivne püük leidis aset Merkenichi piirkonnas, kus Scheer võttis õngega sihikule kulka, säga, ahvenat ja haugi. Nüüd on tema kollektsiooniga liitunud üks väga erakordne isend!

Stefan Scheer on kalastanud 13 aastat ja töötab ka lugejareporterina. Tema jaoks jääb see saak mällu, seda enam, et merisilmu (silmuliste sugukonda kuuluv lõualuuta selgroog) on ​​kaitse all aastaringselt. Austusest looduse vastu lasi ta kalal uuesti ujuma, selle asemel, et neid toiduks kaasa võtta. "Selline saak on minu jaoks lihtsalt väga eriline," ütles Scheer, kes võrdles looma olendiga filmist "Mehed mustas", eriti selle ümmarguse hambalise suu tõttu.

Merisilmu võlu

Merisilm (Petromyzon marinus) on spetsiifilise angerjataolise kehakujuga, ilma rinna- või vaagnauimedeta ning võib ulatuda 70–120 cm pikkuseks, mistõttu on ta üks suuremaid kalu meie vetes. Värvus varieerub helehallist rohekaks ja on sageli kaunistatud tumedate laikude või marmorist. Need kalad on anadroomsed, mis tähendab, et nad liiguvad paljunemiseks mageveejõgedest ülespoole, kuid võivad teha ka muljetavaldava kuni 850 km pikkuse rände, näiteks Baseli lähedal Reini kudemisalale.

Paljunemishooaeg kestab maist juulini, emased võivad muneda kuni 240 000 muna. Merisilmu kudemistee algab sageli talvel ja see tähendab, et ka vetikaid ja baktereid närivad vastsed seisavad silmitsi suurte väljakutsetega, kuna vee kvaliteet ja jõe struktuur on inimese sekkumise tõttu tugevalt mõjutatud. Uue punase nimestiku järgi ähvardab merisilmu nüüd väljasuremine ning nende populatsioone ohustab veereostus ja jõgede õgvendamine.

Ökoloogiline tähtsus ja kaitsemeetmed

Lisaks on merisilmudel ökosüsteemis oluline roll parasiitidena, kes toituvad sellistest kaladest nagu tursk, makrell ja lõhe. Nende levik Põhja-Ameerikas on juba põhjustanud tõsiseid ökoloogilisi häireid ning nende elupaigad on ohus ka Euroopas. Seetõttu on kaitsemeetmed nagu jõgede järjepidevuse taastamine ja pelgupaikade loomine liigi säilimise tagamiseks väga olulised.

Stefan Scheeri saak ei tekita mitte ainult elevust, vaid tuletab meile meelde ka meie vee ja selles elavate liikide kaitsmise tähtsust. Hea käe ja vajaliku austusega looduse vastu saab ta kindlasti veel palju põnevaid kalastuselamusi!

Selle põneva teema kohta lisateabe saamiseks võite lugeda artikleid aadressilt Ekspress, Vikipeedia või Föderaalne Looduskaitseagentuur sirvida.