Kölni angler püüab Reini lõime müstilise otsa!

Kölni angler püüab Reini lõime müstilise otsa!

Merkenich, Deutschland - Mis on Kölnis? Ingelikogukond katedraali linnas üllatas väga erilist saaki. Kölni hobide õngitseja Stefan Scheer on haaranud Rhin-a täpse kolleegi vetes õmbluse, kes tavaliselt elab Vaikse ookeani sügavuses. See eksklusiivne saak leidis aset Merkenichi piirkonnas, kus Scheer koos oma kalapüügivardiga on suunatud Zander, Welsi, ahvena ja haugi poole. Nüüd on tema kollektsiooni jaoks väga ebaharilik koopia!

Stefan Scheer on kalastanud 13 aastat ja töötab ka lugejareporterina. Tema jaoks jääb see saak meelde, eriti kuna vaikust (üheksa -silmaga lõualuu selgroogset selgroogset) on kaitstud aastaringselt. Looduse austamise pärast laskis ta kaladel uuesti ujuda, selle asemel, et seda toiduna koju viia. "Selline saak on minu jaoks lihtsalt väga eriline," ütles Scheer, kes võrdles looma filmist "Meeste mustanahaliste" olendiga, eriti tema ümmarguse, keelatud suu tõttu.

selliste sortide vaimustus

Isa imemisel (Petromyzon Marinul) on spetsiifiline angerjakujuline kehakuju ilma rindade või kõhu uimedeta ning see võib saavutada pikkuse vahemikus 70–120 cm, mis teeb sellest ühe suurema kala meie vetes. Värv varieerub helehallist rohekaks ja on sageli kaunistatud tumedate laikude või marmoriga. Need kalad on anadroom, mis tähendab, et nad võivad paljunemiseks tõusta magevee jõgedeks, kuid võivad katta ka mõned muljetavaldavad matkad kuni 850 km, näiteks Baseli lähedal Reini kudemispiirkonnani.

Paljunemisperiood ulatub maist juulini, kusjuures naised võivad panna kuni 240 000 muna. Joone joonte kudemine algab sageli talvel ning vetikatel ja bakteritele närbuvad vastsed seisavad samuti silmitsi suurte väljakutsetega, kuna veekvaliteet ja jõestruktuur kahjustavad inimese sekkumisi tõsiselt. Uue Punase nimekirja kohaselt ähvardab memoriaali nüüd väljasuremisega ning nende varusid ohustavad veereostus ja jõejuhised.

Ökoloogiline tähtsus ja kaitsemeetmed

Lisaks mängivad mälestusmärgid ökosüsteemis olulist rolli parasiitide elusate asjadena, mis toituvad sellistest kaladest nagu tursk, makrell ja lõhe. Nende levik Põhja -Ameerikas on juba põhjustanud tõsiseid ökoloogilisi häireid ja ka Euroopas ähvardatakse nende elupaiku. Seetõttu on sellised kaitsemeetmed nagu vooluvee pidevuse taastamine ja retriitide loomine, et tagada liigi püsimine.

Stefan Scheeri saak ei too mitte ainult põnevust, vaid tuletab meile meelde, kui oluline on kaitsta meie vett ja selles elavaid liike. Hea käega ja looduse vajaliku austusega on tal kalastamise ajal kindlasti palju muid põnevaid kogemusi!

Selle põneva teema kohta lisateabe saamiseks saate artikleid teha saidilt Express Bundeship looduskaitse jaoks sirvige.