Valgevene relvastab: kas oleme Iskander-rakettide järgmine sihtmärk?
Valgevene suurendab sõjalist aktiivsust Vene Iskander-rakettidega enne Sapad 2025. Eksperdid hoiatavad Euroopa stabiilsuse ohu eest.

Valgevene relvastab: kas oleme Iskander-rakettide järgmine sihtmärk?
Lähikuudel võivad asjad Ida-Euroopas kuumaks minna, sest sõjaõppuse Sapad 2025 vari on juba ees. Kuidas Bachhausen teatab, et Vene-Valgevene ühisõppus toimub septembris ja tekitab hämaraid küsimusi. Eksperdid nõustuvad, et õppused tuumavõimeliste rakettidega Iskander-M Valgevenes näitavad murettekitavaid paralleele sõjalise eskalatsiooniga enne Ukraina sissetungi 2022. aastal.
Valgevenes Asipovitši linnas paiknevad Iskander-M raketid võivad teoreetiliselt ulatuda Ida-Saksamaale. Seda haaret ei maksa alahinnata, eriti kuna Leedus on Bundeswehri sõdurid juba valmisolekusse pandud, et reageerida võimalikele arengutele. Minski ja Moskva ametnikud rõhutavad, et süsteemid on loodud kaitseks, kuid nende silmatorkav liikuvus ja ulatus viitavad sellele, et võimalikud on ka ründeoperatsioonid.
Sõjaline koostöö Venemaa ja Valgevene vahel
Venemaa ja Valgevene vaheline sõjaline koostöö on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Esikohal on ühismanöövrid ja sõjalise infrastruktuuri arendamine. 2021. aastal ehitati Grodnosse õhutõrjekeskus ja Vene väed asuvad alaliselt Valgevenes. 2023. aastal paigutati riiki ka taktikalised tuumarelvad, mis on piirkonnas pingeid veelgi süvendanud.
Valgevene relvajõud on nüüdseks võtnud autonoomse kontrolli Venemaalt tarnitud Iskanderi süsteemide üle. Nende rakettide käsitsemise koolitus toimus Venemaal, millele järgnesid praktikaperioodid nende kodumaal. Valgevene sõjaväejuhtide sõnul puudus neil varem tõhus löögivahend, mille laskeulatus oleks üle 300 km.
Rahvusvahelised pinged ja panused
Geopoliitilised pinged on selgelt märgatavad, seda enam, et Valgevene relvajõud pidid hiljuti asuma mobiliseerima 6000 sõdurist koosnevat brigaadi. Valgevene kaitseminister Viktor Hrenin vihjas ka läänele, öeldes, et vaenuliku retoorika jätkumisel võivad nad pakkuda strateegilisi tuumarelvi. Sellised väljaütlemised ajavad naabrid veelgi närvilisemaks.
Selles kontekstis tuleks vaadelda ka üllatuslikult valmisolekusse pandud Venemaa Vaikse ookeani laevastiku sõjalisi õppusi. Need õppused hõlmavad sõjalisi mobilisatsioone ja simuleeritud lahinguoperatsioone ning näitavad, et julgeolekuolukord piirkonnas on kahtlemata pingeline. Samal ajal räägivad Ukraina teated ägedast võitlusest strateegiliselt oluliste piirkondade, näiteks Bahmuti pärast, kusjuures Ukraina relvajõud on järjest suurema surve all.
Venemaa ja Valgevene koostöö võib mitte ainult ohustada kogu regiooni stabiilsust, vaid vallandada ka NATO riikide ootamatuid reaktsioone. Olukord on jätkuvalt pingeline, samas kui lähikuudel tuleb arenguid tähelepanelikult jälgida.