Suche
Mein Konto
Ajateenistuse tagasipöördumine? NRW valmistub uuteks sõduriteks!
Föderaalkaitseminister Pistorius arutab Saksamaal kohustuslikku ajateenistusse naasmist, samal ajal kui Nordrhein-Westfalen investeerib kasarmutesse ja väljaõppesse.
Ajateenistuse tagasipöördumine? NRW valmistub uuteks sõduriteks!
Julgeolekupoliitiline olukord Euroopas on pingeline ja avaldab mõju ka arutelule kohustusliku ajateenistuse üle Saksamaal. Alates ajateenistuse peatamisest 2011. aastal on olukord maailmas muutunud. Föderaalkaitseminister Boris Pistorius SPD-st pooldab tungivalt kohustusliku ajateenistuse juurde naasmist. Ta rõhutab, et Saksamaal jääb 2025. aastal puudu umbes 20 000 sõdurist ja Bundeswehr saab aastas vastu võtta vaid 5000 sõjaväelast. See murettekitav olukord tõstatab küsimuse: kui sobiv on Saksamaa tulevaste kriiside jaoks?
Eelkõige Nordrhein-Westfalenis (NRW) on saadaval mitu kasarmut, mis toetavad võimalikku naasmist kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Viimastel aastatel on siin suletud 31 Bundeswehri baasi ja teistes on vähendatud. Kuid NRW investeerib praegu rohkem Bundeswehri, mille ehitusmaht on kasvanud ligi 40 miljoni euro võrra kokku 222 miljoni euroni. Eelkõige Unnas asuvas Glückaufi kasarmus ehitatakse sõduritele üle 600 kaasaegse majutusruumi.
Kasarmud NRW-s lühidalt
Siin on ülevaade Nordrhein-Westfaleni olulisematest kasarmutest, mis võivad olla olulised võimaliku ajateenistuse jaoks:
- Dr.-Leo-Löwenstein-Kaserne, Aachen (Technische Schule des Heeres)
- Westfalen-Kaserne, Ahlen (Aufklärungsbataillon)
- Generalfeldmarschall-Rommel-Kaserne, Augustdorf (Panzerbataillon)
- Luftwaffenkaserne Wahn, Köln
- Konrad-Adenauer-Kaserne, Köln (Militärischer Abschirmdienst)
- Glückauf-Kaserne, Unna (Versorgungsbataillon)
Kuid tee ajateenistusse tagasi pole nii lihtne, kui võib tunduda. WDR-i hinnangul võiks selle rahuajal parlamendi lihthäälteenamusega taastada. Paljud hääled, näiteks uue sõjaväekomissari Henning Otte (CDU) oma, rõhutavad, et hädavajalik on valmistuda võimalikuks naasmiseks kohustuslikku ajateenistusse. Ta pakub välja Rootsi mudelil põhineva mudeli, mis sisaldab kohustuslikku kogunemist.
Julgeolekupoliitiline maastik on põhjalikult muutunud mitte ainult ajateenistuse peatamisest, vaid ka geopoliitilistest pingetest Euroopas. Relvaeksperdid hoiatavad Venemaa rünnaku ohu eest NATO territooriumile. Euroopa luureteenistuste uus hinnang näitab, et Venemaa võib potentsiaalselt luua tingimused laiaulatuslikuks konventsionaalseks sõjaks kümnendi lõpuks. Need mured näitavad selgelt, kui oluline on tugevdada Bundeswehri kaitsevõimet, et see ei jääks ohtude vastu kaitsetuks.
Arutelu kohustusliku ajateenistuse üle
Lisaks mõjutavad kohustusliku ajateenistuse teemalist debatti ka ajaloolised aspektid. Ajateenistus kehtestati Saksamaa Liitvabariigis 1956. aastal ja oli Saksa kaitsesüsteemi lahutamatu osa mitu aastakümmet, enne kui see peatati aastal 2011. Toona oli eesmärgiks julgeoleku suurendamine külma sõja ajal ja riigikaitse sotsiaalse vastutuse kehtestamine. Toetajad tunnistavad nüüd taas sotsiaalset vastutust, samas kui kriitikud kardavad isikuvabadusse ebaproportsionaalset sekkumist.
Praeguses arutelus on raske eirata, et Bundeswehri eesmärk on 2031. aastaks kasvada umbes 180 000 sõdurilt 200 000 sõdurile. See arv näitab, et peame ümber mõtlema mitte ainult kohustuslikku ajateenistusse naasmise küsimuse, vaid ka Bundeswehri üldise operatsioonivalmiduse, et vastata praegustele väljakutsetele.
Kuidas olukord edasi areneb, on näha. Üks on aga kindel: julgeolekupoliitilise maastiku ümbermõtestamine on vajalik selleks, et tagada kodanikele vääriline turvalisus.
Kokkuvõttes on näha, kuidas neid teemasid edasi arutatakse. Ajateenistuse juurde naasmine võib olla nii võimalus kui ka väljakutse ning surve tegutsemiseks kasvab.