Pääste tualetist: pesukaru tekitab Dellbrückis elevust!

Pääste tualetist: pesukaru tekitab Dellbrückis elevust!

Need on väikesed lood igapäevaelust, millel on lõpuks suurim mõju. See juhtus hiljuti Kölnis, kui Dellbrückis asuv ettevõte Rohr- und wassertechnik Schleifer kutsuti oletatava roti vabastamiseks tegutsema. Patrick Heinen, 40-aastane ja kogenud töötaja, asus koos kolleegiga teele. Kohapeal teatas pere tualettruumi äravoolutorus üle päeva kuuldud, kuid mitte nähtud loomast. Olukord tundus neile kummaline, kuna rotid ei püsi tavaliselt ühes kohas nii kaua, nagu Express teatab.

Pärast tualeti lahtivõtmist vaatasid mehed äravoolutorusse – ja kõigi üllatuseks paistis esmalt nina ja seejärel suur pea. Roti asemel leidsid nad väikese märja kähriku! Ta oli tegelikult veetnud 24 tundi kanalisatsioonis, samal ajal kui perekond muudkui märkamatult tualetis vett. "See oli tõesti imelik vaatepilt," ütleb Patrick, kes koos kolleegiga lõpuks õiges asendis ämbrit hoidis, kuhu kährik ise sisse ronis.

Loomi armastav perekond

Pererahvas oli loomadest väga kiindunud ja kaalus loomapäästekeskuse kutsumist, kuna kartsid, et väike kährik võib olla liiga nõrk, et lihtsalt maha visata. Selgus, et maja asub metsa lähedal, kus juba kahtlustatakse kährikuperet. Patrick kahtlustab, et pesukaru kukkus üle katuse ja läbi õhutusava kanalisatsiooni, kuid see pole ebatavaline.

"Olen meeskonna üle uhke," ütleb Patricku boss, "aitasime teda õigel ajal." Kogemus on avanud ka laiema arutelu kähriku leviku üle, mis on nüüdseks saanud koduks paljudes linnades, sealhulgas Kölnis, reoveepuhastitele. Mujal, nagu Berliinis, on kährikupopulatsiooni kontrolli all hoidmiseks pilootprojektid, mille leiate saidilt hauptsache-waschbaer.de.

Kährikuprojekti vaidlused

Berliinis peaks algama pesukarude püüdmise ja steriliseerimise projekt, et hoida kontrolli all kasvavat populatsiooni. Isased kährikud pidi steriliseerima ja emased kährikud kastreerima, kuid see plaan lükati hiljuti tagasi, kuna vastavad ametivõimud väljendasid muret lubade puudumise pärast. Keskkonnaamet toetab loomade peletamiseks muid meetmeid, näiteks elektritarasid.

Eksperdid hoiatavad aga massiliste tapmisoperatsioonide eest, sest kährikutel on kõrge paljunemisvõime. Jätkusuutlik strateegia elanikkonna kontrollimiseks võiks hõlmata metsloomadele ohutute prügikastide paigutamist ja nende toidust ilmajätmist. Eesmärgiks ei ole mitte ainult inimestele turvalise keskkonna pakkumine, vaid ka alusetu mure kährikutest tulenevate terviseriskide maandamiseks.

Kokkuvõttes ei näita Kölni juhtum mitte ainult elanikkonna loomaarmastavat suhtumist, vaid toob ilmekalt esile ka väljakutsed, millega loodusega koos elades silmitsi seisame. Loodetavasti leiavad nii kohalikud kährikud kui ka linnainimesed lugupidava kooselu.