Köln uimastihoiatuse kohta: endine sõltlane kutsub crack-tarbijatele rohkem abi!

Köln uimastihoiatuse kohta: endine sõltlane kutsub crack-tarbijatele rohkem abi!

Narkoprobleem muutub Kölni kesklinnas üha pakilisemaks. 40-aastast endist kodutut Markust teeb murelikuks kräkikasutajate arvu kasv. Ta tuli ise Kölni kümme aastat tagasi, kui võitles narkosõltuvuse ja kodutusega. Täna, pärast mitmeaastast alternatiivsete linnaekskursioonide pakkumist ühingule Oase vilistlaste vaatenurgast, soovib ta juhtida tähelepanu väljakutsetele, mis puudutavad paljusid linnaelanikke.

Markus käivitas hiljuti Instagrami kanaliga projekti “koeln.trash”, mis dokumenteerib Kölni hooletussejätmist ja millel on üle 13 000 jälgija. Üheskoos tahetakse lahendada kesklinna õnnetuid olukordi. “Linnas tarvitavad inimesed avalikult uimasteid ja see jätab tumedad jäljed,” kirjeldab ta elavalt. Ta kutsub linnavalitsust üles looma tarbijatele rohkem alternatiivseid võimalusi ning soovitab välja töötada suurema tarbimisruumi kontseptsiooni.

Köln võrreldes teiste linnadega

See, kuidas Kölnis narkootikume käsitletakse, näib olevat teiste linnadega võrreldes väga parandamist vajav. Vaatamata 25,6 täistööajaga ekvivalendile on Neumarkti narkotarbimise ruumis praegu 4,1 vaba kohta. Kui võrrelda seda teiste linnade pakkumistega, siis Kölnil läheb kehvasti: kui Düsseldorfis on 90 kohta, siis Dortmundis on ainult 20 ja Essenis vaid 15. Markuse ja teiste mõjutatud inimeste sõnul võib põhjus olla selles, et Köln otsustas 2017. aastal Kalkis ja Mülheimis rajada täiendavad tarbimisruumid, kuid neid kõiki pole veel rakendatud.

Kölni rohelised on nüüd võtnud sõna uue asutuse poolt, mis toetab cracki kasutajaid. Tervisekomisjoni esimees Ralf Unna toetab Zürichi mudelit, mis hõlmab ka uimastite jaekaubanduse talumist tarbimistubades. “Aidata võiks hilisõhtuni avatud lisapakkumine cracki kasutajatele, mis sisaldab sotsiaaltöö pakkumisi,” ütleb Unna. See algatus nõuab rahastust rohkem kui miljon eurot aastas, millest kuuekohaline summa on juba Kölni eelarves ette nähtud.

Uus lähenemine Zürichist

Zürichi mudelit peetakse uimastitega tegelemisel eeskujuks. Florian Meyer, Zürichi osakonna “Illegaalsete ainete kahjude vähendamise” osakonna juhataja, kirjeldab, kuidas tarbimistubade rajamine ja kasutajate vahelise pisikaubanduse sallimine muutis uimastimaastiku avalikest kohtadest kontrollitud aladele. See võiks olla lahendus ka Kölni jaoks, kus uimastitarbimise nähtavus suureneb järsult ebapiisava pakkumise tõttu.

Kölni roheliste ettepanek ei ole vaieldamatu. Bernd Petelkau Kölni CDU-st toetab mudelit, kuid nõuab ranget nulltolerantsi strateegiat uimastikaubanduse vastu avalikus ruumis. Siin põrkuvad erinevad seisukohad, mis võib olla oluline Kölni tulevase uimastipoliitika jaoks.

Endiselt linnas elav Markus loodab, et tema ringkäigud ja kavandatavad algatused võivad linnapilti parandada. "Ma tahan, et vähem inimesi jääks sõltuvusse ja et me linnana tegeleksime selle probleemiga palju paremini," võtab ta kokku, rääkides paljude selle probleemiga tegelejate südamest.

Kokkuvõttes jääb üle tõdeda, et Kölnis ei ole uimastite tarbimine mitte ainult individuaalne, vaid sotsiaalne probleem, mis vajab hädasti abi pakkuvat ja avalikkusele koormat leevendavat strateegiat. See on ainus viis, kuidas Köln suudab uimastiprobleemidega toime tulla.