Weimer hoiatab: poliitiline ühtekuuluvus on võti äärmusluse vastu!
Kultuuririigiminister Veimer hoiatab autoritaarsete tendentside eest, rõhutab poliitilise keskuse sidusust ja analüüsib Ida-Saksamaad.

Weimer hoiatab: poliitiline ühtekuuluvus on võti äärmusluse vastu!
Ajal, mil pealkirjades domineerivad poliitilised pinged ja sotsiaalsed rahutused, pöördub kultuuri riigiminister Wolfram Weimer (parteiväline) tungivalt Saksamaa poliitilise keskuse poole palvega näidata rohkem ühtekuuluvust. Veimer rõhutab oma väljaütlemistes, et tunneb end lähedasemana sotsiaaldemokraatidele ja rohelistele kui AfD-le ning rõhutab argumentide tähtsust demokraatias. Ministri sõnul on pahameel ja demokraatiavastased kalduvused tõsine oht, millega tuleb võidelda. "Erinevused poliitilises keskuses muutuvad globaalseid väljakutseid silmas pidades vähem oluliseks," ütles Weimer [Radio Kölnile] antud intervjuus (https://www.radiokoeln.de/artikel/weimer-socialdemokraten-und-gruenen-viel-naeher-als-der-afd-2351098.html).
Globaalset poliitilist olukorda iseloomustavad üha enam autoritaarsus ja natsionalism – seda ei tähelda Veimer mitte ainult oma kodumaal, vaid ka maailma suurriikides nagu Hiina, Venemaa, India ja USA. Nendes riikides rünnatakse inimeste vabadusi, mis teeb muret ka Saksamaal. Weimer, kes oli varem mitme meediaväljaande peatoimetaja ja tuntud ka selliste raamatute nagu “Konservatiivide manifest” autorina, kirjeldab praegust poliitilist maastikku väljakutsetena.
Rahulolematus ja igatsus mineviku järele
Elanikkonna seas valitseb aga sügav ja laialdane rahulolematus praeguse demokraatiaga, eriti Ida-Saksamaa osariikides. Leipzigi ülikooli Else Frenkel Brunswiki instituudi esinduslik uuring näitab, et vähem kui pooled idasakslastest on oma igapäevaeluga demokraatlikus riigis rahul. Suur enamus arvab, et neil puudub poliitiline mõju ja umbes 50% küsitletutest soovib "tugevat erakonda", mis kehastab "rahvuslikku kogukonda". Lisaks tunneb end 25% muudatuse kaotajatena, samas kui alla 50% näeb end võitjana. Need arengud on murettekitavad ja näitavad EFBI igatsust autoritaarsete struktuuride järele, mida väljendavad paljud vastajad.
Vähem kui kaks kolmandikku usub, et poliitiline kaasatus on mõttekas, ja paljud on mures sügavalt juurdunud vandenõumentaliteedi ja autoritaarse agressiivsuse pärast, mis on Ida-Saksamaa ühiskonnas levinud. Kuigi neis piirkondades ollakse nõus paremäärmuslike avaldustega, leiti ka kõrget rahulolu eluga endises SDV-s. Peaaegu 70 protsenti vastanutest ütleb, et nad on õnnelikud, et on ise SDV-d kogenud, ja toetus üleskutsele luua üks tugev partei on 50–53 protsenti, nagu Tagesschau märgib.
AfD roll praeguses poliitilises kliimas
Ida-Saksamaa poliitilised hoiakud näitavad, et AfD võiks mängida rolli rahva ettekujutuses, kuid need parempoolsed liikumised ei tule tühjast kohast, vaid on juurdunud olemasolevates sotsiaalsetes vaadetes. Ligikaudu kolmandik küsitletutest, kellel on suletud paremäärmuslik maailmavaade, peab AfD-d atraktiivseks. Uuring näitab, et umbes 50% AfD toetajatest on paremäärmuslike vaadetega, mis on murettekitav suundumus, mis toob esile väljakutsed demokraatlikule struktuurile.
Veimer ja teised poliitilise keskuse häälekandjad peavad nüüd seisma silmitsi väljakutsega, et poliitikat ei kujunda ainult sotsiaalsed ja poliitilised argumendid, vaid ka vajadus jõuda inimesteni igatsevalt vaadatud minevikus. Sest kuigi demokraatiat tuleb austada, on rahulolu sellega stabiilsuse ja tuleviku väljakutsetest ülesaamise võti.