Zelenskyj nõuab Venemaa nafta drastilist hinnalangust – surve Putinile!

Zelenskyj nõuab Venemaa nafta drastilist hinnalangust – surve Putinile!

Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas teisipäeva õhtul videosõnumis kiireloomulise pöördumise EL-ile. Ta kutsub üles vähendama Venemaa nafta hinnalae poole võrra, 60 dollarilt 30 dollarile barreli kohta. See nõue tuleneb vastuseks Euroopa Komisjoni ettepanekule alandada maksimumhinda 45 dollarile. Zelenskyj tänab Euroopa Komisjoni pühendumuse eest energia- ja pangandussektorile Venemaa-vastaste uute sanktsioonide osas, mis näivad olevat vajalikud pärast intensiivseid õhurünnakuid Ukraina linnadele.

Zelenskyj näeb hinnalae poole võrra vähendamist üliolulise sammuna, et survestada Venemaad ja tuua piirkonda rahu. Oma läkituses kritiseeris ta Lääne kompromisse Venemaa suhtes, mis tema hinnangul tõi kaasa ainult rahu edasise venimise. Zelenski sõnul ei ole õhulöögid, mida ta kirjeldab järjest agressiivsematena, vastuseks Ukraina tegevusele, vaid pigem näivad demonstreerivat Venemaa sõjalist survet.

Fookuses uued sanktsioonid

Euroopa Liit on ilmselt valmis võtma Venemaa vastu uusi meetmeid. Nagu Spiegel on juba teatanud, et komisjon on juba teatanud sanktsioonidest, mis on konkreetselt tabanud EL-i sanktsioone. Venemaa energia- ja pangandussektor. Komisjoni president Ursula von der Leyen on tõstatanud maksimumhinna langetamise, kuid lõpliku otsuse peavad veel EL-i liikmesriigid hääletama.

Samal ajal muutuvad Euroopa energiavarustuse väljakutsed üha pakilisemaks. Umbes 41% ELi maagaasist pärineb Venemaalt, mis muudab Ukraina sõja algusest peale kehtestatud gaasitarnete kärpimise ebameeldivaks probleemiks. Sellised riigid nagu Poola ja Holland ei saa Venemaalt enam gaasi, samas kui Saksamaad mõjutab Nordstream 1 liinide katkestus [bpb] hinnangul tohutult (https://www.bpb.de/themen/europa/europa-und-der-krieg/514908/russlands-krieg-und-weneuropas-ener).

Energia ülemineku väljavaated

Arutelu Venemaa gaasist sõltuvuse üle teeb selgeks, et EL-is on erinevad huvid. Kui Ungari ja Austria kõhklevad Venemaa-vastaste sanktsioonide täielikul rakendamisel, siis sellised riigid nagu Tšehhi toetuvad Venemaast sõltumatumaks saamiseks üha enam vedelgaasile (LNG). Samal ajal ehitatakse Saksamaal gaasiimpordi transportimiseks LNG terminale. Need arengud leiavad aset ELis kasvava söetarbimise taustal, samas kui põhieesmärgiks jääb söe järkjärguline kaotamine.

Seega on näha, et geopoliitilised pinged ja energiatorm on muutumas ELis järjest olulisemaks küsimuseks. Lähipäevad ja nädalad näitavad, kuidas poliitilised ja majanduslikud otsused mõjutavad stabiilsust Euroopas.