Klettenberg hädas: eesaiad kaovad, kodanikud nõuavad kaitset!

Klettenberg hädas: eesaiad kaovad, kodanikud nõuavad kaitset!

Köln-Klettenberg, katedraalilinna tõeliselt roheline ja võluv linnaosa, seisab silmitsi keerulise probleemiga. Paljud aiad ja haljasalad pole mitte ainult silmailu, vaid pakuvad ka meeldivat võimalust kuumadel suvepäevadel end jahutada. Kuid viimasel ajal on elanikud üha enam ärritunud selle pärast, et naabrid sulgevad oma esiaedu, et teha ruumi autodele või isiklikele rattahoidjatele. See mitte ainult ei kahjusta piirkonna juhuslikku õhkkonda, vaid võib avaldada ka pikaajalist negatiivset mõju mikrokliimale, kuna [Rundschau Online](https://www.rundschau-online.de/koeln/lindenthal/klettenberg/vorgaerten-in-koeln-klettenberger-wuenscht-sich-klettenberger-wuenscht-sich-hoefuer-10verserden-hoefuer-1huverserden-hoefuer-1 aruanded.

Selle taustal esitas pühendunud elanik linnaosavolikogu istungil kodanikupalve lõpetada Klettenbergi eesaedade pitseerimine. Nende haljasalade kaitse põhikiri võeti vastu 1999. aastal, kuid vaatamata sellele on paljud eesmised aiad, eriti Hardtstrassel, Petersbergstrassel ja Siebengebirgsalleel, kaotanud oma loomuliku välimuse ja on sillutatud. Linnavalitsus näeb end keerulises olukorras ja teatab, et olemasolev seadusandlus ei ole eesaedade hävitamise vastu tegutsemiseks piisav. Põhimäärus ei ole kohtus täitmisele pööratav ja linnaametnike sõnul ei oleks selle muutmisel erilist vahet, sest seda on juba lubades arvesse võetud. Föderaalhalduskohtu 2005. aasta otsus rõhutab samuti, et eesaedade eeskirju nende praegusel kujul võib pidada ebaseaduslikuks.

Juriidilise jõu puudumine

Probleemi muudab veelgi keerulisemaks Klettenbergi arengukava puudumine. Kuigi seda planeeringut, mis võiks tõhusalt kaitsta eesaedu, ei eksisteeri, on vana joondamiskava määratlenud eesaiad kui privaatsed haljasalad, millega vastavad ametiasutused peavad arvestama. Parkimiskohad, mis tekivad eesaedadesse, ei vaja aga ehitusluba seni, kuni need on väiksemad kui 100 ruutmeetrit. Elanike jaoks on takistuseks ka see, et eesaeda plommida tuleb taotleda erandit korrastuskavas sätestatust.

Herfurtner Advokaadibüroo andmetel on joondusplaanid Saksamaa ehitusõiguse keskne osa ning neil on suur tähtsus kinnisvara arendamise ja kasutamise seisukohalt. Nendega saab reguleerida nii liikluskorraldust kui ka olulisi ohutusnõudeid. Praktikas mõjutavad sellised plaanid umbes 80 protsenti Saksamaa linnaehitusprojektidest. Need plaanid määravad hoonete piirid ja kaugused naaberhoonetest. Klettenbergis näib nende raamtingimuste järgimine siiski olevat pigem teoreetiline kui praktiline küsimus.

Kehv määruste rakendamine

Kuigi ehitusinspektsioonil on võimalus karistada rikkumisi ilma ehitusloata või erandita, on praktiline teostus sageli keeruline. Kõigi Kölni kaitsealuste eesaedade regulaarne ülevaatus ei ole võimalik – üksikasjalikud meetmed saavad toimuda ainult siis, kui on olemas konkreetsed teated eesaia piirkonna renoveerimistöödest. Seetõttu peavad elanikud ise tegutsema, et anda oma osa oma linnaosa roheliste oaaside säilitamisel.

Klettenberg näitab, kui oluline on, et linnaosa rohelise identiteedi kindlustamiseks oleksid seaduslikud nõuded ja praktiline tegevus kooskõlas. Ainult ühise pühendumise ja võib-olla ka linnaregulatsiooni ümbermõtestamise kaudu saab ära hoida roheliste eesaedade kadumise.