Uus Kölni-Kalki kaugjaam: tulevikuvisioon või utoopia?

Uus Kölni-Kalki kaugjaam: tulevikuvisioon või utoopia?

Kölnis võib peagi avada uus peatükk liikluse planeerimises. Barbara Schock-Werner, kunagine Kölni katedraali ehitaja ja alates 2024. aastast Toomkiriku keskehituse assotsiatsiooni president, on teinud tähelepanuväärse ettepaneku: uus kaugrongijaam Köln-Kalki. See visioon põhineb arhitekt Paul Böhmi linnaplaneerimise kaalutlustel ja selle eesmärk on korraldada kaugliiklust põhja-lõuna teljel Reini paremkaldal. Kölner Stadt-Anzeiger teatab, et uue raudteejaama asukoht saab olema Kalker Feld, kus on S-Bahni ühendus otse pearaudteejaama ja kesklinnaga.

Praegune Kölni pearaudteejaam lihtsalt ei suuda sammu pidada. Vaid 10 rajaga on see loodud toime tulema kasvavate liiklusvoogudega nagu vesijalgrattaga tormis. Barbara Schock-Werner toob võrdluseks Düsseldorfi, mille peajaamas on 22 rööbasteed ja mis suudab seetõttu paremini toime tulla kaugtranspordi väljakutsetega. Kalki uus kaugrongijaam ei suuda mitte ainult vähendada survet olemasolevale pearaudteejaamale, vaid ka parandada Kalki linnaosa. "Uus kaugrongijaam vähendaks kesklinna suunduvate raudteeliinide pinget 50% võrra," selgitab Schock-Werner.
Sel ajal, kui me sellest visioonist räägime, viivad paralleelselt läbi kaks ettevõtet rakendus- ja mõjuuuringut; tulemusi oodatakse sel suvel. Sellise ulatusega projekti jaoks vajalikke samme ei tohiks alahinnata ning need nõuavad uue linnavolikogu ja Deutsche Bahni toetust.

Väljakutsed ja ajaloolised võrdlused

Idee uuest kaugrongijaamast pole juhus. Ajalooliselt soovis Konrad Adenauer peajaama ümber paigutada 100 aastat tagasi. Toona nagu praegu, on vajadus paremate transpordiühenduste järele vaieldamatu. Stuttgarti juhtum näitab, kui kaua võivad sellised projektid planeerimisjärgus püsida: pärast aastaid kestnud ettevalmistustööd ja arvukaid läbirääkimisi sõlmiti 2009. aastal Stuttgart 21 rahastamisleping ning ehitus algas alles 2010. aastal. Stuttgart.de tuletab meelde, et siin loodi ka kodanike foorum, et otsida dialoogi elanikkonnaga ja lahendada muresid.

Kölni jaoks võivad olulised olla ka Stuttgarti teadmised. Hästi läbimõeldud protsess, mis hõlmab kõiki huvirühmi, toob sageli kaasa jätkusuutliku edu. Barbara Schock-Werner rõhutab samuti, et projekti arendamiseks on vaja tugevaid investoreid. Oluline on hea käsi partnerite valikul ja lähenemisel, sest ainult nii saaks visioon uuest kaugrongijaamast teoks saada.

Linnaarendus kui kogukonna ülesanne

Tulevikku suunatud linnaarendus on päevakorral ka teistes linnades. Stockholmis kujundati Värtahamneni reisiterminal parvlaeva-, bussi- ja ümberistumispeatuste funktsionaalseks sõlmpunktiks, luues ühtlasi avara puhkeala. C.F. Mølleri arhitektid on hoolikalt jälginud, et ruumist õhkuks selgust ja turvatunnet. Need lähenemisviisid võiksid olla inspireerivad Kalki uue raudteejaama kavandamisel, sest ka siin peaksid viibimise kvaliteet ja funktsionaalsus käima käsikäes.

Kas nägemus Kölni-Kalki uuest kaugrongijaamast on võimalik teoks teha, näitavad lähikuud. Jääb põnev näha, kas Kölnlased leiavad selle olulise projekti jaoks vajaliku toetuse ja õiged investorid.