Väikesed ronimiskunstnikud: kolm Opeli loomaaias sündinud valge ninaga mantlit!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

24. mail 2025 sündisid Opeli loomaaias kolm valge ninaga mantlit, kes nüüd avastavad oma ümbrust ja õpivad ronima.

Am 24. Mai 2025 wurden im Opel-Zoo drei Weißrüssel-Nasenbären geboren, die nun ihre Umgebung erkunden und klettern lernen.
24. mail 2025 sündisid Opeli loomaaias kolm valge ninaga mantlit, kes nüüd avastavad oma ümbrust ja õpivad ronima.

Väikesed ronimiskunstnikud: kolm Opeli loomaaias sündinud valge ninaga mantlit!

Rõõmustamiseks on põhjust Saksamaal mitmes loomaaias: valgeninalised mantlid annavad magusaid järglasi! Aastal Opeli loomaaed Kronbergis 24. mail sündis mitte vähem kui kolm väikest karu. Need pisikesed olevused jäävad esialgu oma lehepesadesse ja naudivad ema kaitset. Nüüd, pärast peaaegu kaht põnevat kuud, näitavad nad juba oma ronimisoskusi – tõeline pidu loomaaia külastajate silmadele!

Samuti sisse Magdeburgi loomaaed Hoidke uuele elule pöialt: siin nägid ilmavalgust ka kolm valge ninaga mantlit. Noorloomad on nüüd nii uudishimulikud, et uurivad koos vanematega õueala erinevaid nurki. Nagu heale perele kohane, teeb ema koolitust ja näitab väikestele, mis toit on söödav, isa aga eelistab oma ringe teha.

Erilised omadused

Valge ninaga mantel, tuntud ka teadusliku nimetuse järgiNasua narica, mida iseloomustab pikk, liikuv koon, mida nad kasutavad nutikalt putukate ja puuviljade otsimiseks. Nagu Kölni loomaaia projekt teatab, nad tulevad nii puude kui ka maapinnani, kus nad on äärmiselt hõivatud.

Oma erakordse toiduotsimisinstinktiga ei kasuta valgeninalised karvad mitte ainult toitu, mida nad otse puupragudest leiavad, vaid ka oma teravaid küüniseid usside ja tigude välja kaevamiseks. Nende suurepärane haistmismeel aitab neid; need karud suudavad oma nina igas suunas liigutada kuni 60 kraadi. See muudab toidu leidmise palju lihtsamaks!

Sotsiaalsed olendid looduses

Looduses elavad emased ja noorloomad tavaliselt 4–20-liikmelistes rühmades. Isased on seevastu sageli üksildased ja neil on oma territooriumid. Kui rääkida paljunemisest, on neil selged strateegiad: nad lähenevad emastele alistuva käitumisega ja taganevad pärast paaritumist uuesti.

Valgeninad ei pea silmas mitte ainult loomaaedade heaolu, vaid neil on ka palju pakkuda, mis loomaaiakülastusest elamuse teeb, alates noorloomade ronimisoskustest kuni oskuseni ümbritsevaga toime tulla. Need väikesed seiklejad ei ole ainult silmailu, vaid toovad ka uusi teadmisi teadlastele, kes uurivad nende käitumist ja hoiakuid.

Järelkasvu elevus ja rõõm pakub teretulnud võimaluse valgenina põnevat eluviisi lähemalt tundma õppida ning ühtlasi osutada liigihoiu vajadusele. Eks ole näha, kuidas väikesed uudistajad järgnevatel nädalatel ja kuudel arenevad ning kuidas loomapidajad neid jätkuvalt toetavad!